Noorem põlvkond valmistab tööandjatele üha rohkem muret. Uued uuringud näitavad, et Z-põlvkonna valmisolekus töötada kahtlevad nii värbajad kui ka noored ise. Lisaks plaanib peaaegu kolmandik neist järgneva kahe aasta jooksul töökohta vahetada.
Tööjõuturu spetsialistide sõnul näitab noorte töötajate ebakindlus ja mobiilsus väärtuste muutust – lojaalsuselt liigutakse teadlikkuse suunas. Organisatsioonidele on see selge signaal, et tuleb muutuda paindlikumaks ja võtta suurem vastutus noorte talentide arendamise eest.
Noorte oskused ja valmisolek tööeluks
Personaliuuringufirma „Criteria“ värske rahvusvaheline raport näitab, et vaid üks kaheteistkümnest värbajast leiab, et Z-põlvkonnal (kuni 28-aastased) on tööks vajalikud oskused ja hoiak. Oma sujuvasse tööellu sisenemise võimesse kahtlevad ka noored ise – vaid 24% lõpetajatest usub, et on karjääri alustamiseks valmis.
„See, et nii tööandjad kui ka noored ise kõhklevad oma valmisolekus tööle asuda, näitab kasvavat lõhet noorte hariduse ja kiiresti muutuvate organisatsiooniliste vajaduste vahel,“ selgitab „Telia“ inimesed ja kultuuri valdkonna juht Ramūnas Bagdonas. „Tööandjate roll muutub siin üha olulisemaks – organisatsioonid peavad ise initsiatiivi haarama ja aitama noortel tööellu siseneda ja seal kasvada: luua kaasavaid sisseelamisprogramme, pakkuda mentorlust ning anda ruumi katsetamiseks ja töö käigus õppimiseks. Just sellised algatused iseloomustavad täna tugevaid tööandjaid,“ lisab ta.
Tehisintellekt loob noortele täiesti uued väljakutsed
Viimastel aastatel on tehisintellekti (TI) areng tööjõuturu struktuuri põhjalikult muutnud ning kõige enam mõjutab see noorema põlvkonna töötajaid. Paljud ülesanded, mida varem peeti heaks karjääri stardipunktiks – näiteks administratiivtöö, andmesisestus, klienditeenindus või algtaseme analüütiku ametikohad – on tänaseks üha rohkem automatiseeritud. „See tähendab, et tööellu alles siseneval noorel on üha keerulisem leida kohta, kus ta saaks ennast „proovida“ ja töömaailmaga kohaneda,“ ütleb R. Bagdonas.
TI laialdane kasutuselevõtt seab ka uued nõudmised: tööandjad ootavad loovust, kriitilist mõtlemist, tehnoloogiatega töötamise oskust ja emotsionaalset vastupidavust. Nii satuvad Z-põlvkonna esindajad sageli paradoksaalsesse olukorda – neilt oodatakse küpsust ja kogemust, mida on samal ajal järjest raskem omandada.
Miks noored töökohti nii sageli vahetavad?
Tööandjaid teeb murelikuks ka noorte sage töökoha vahetamine. „Deloitte 2025 Gen Z & Millennial Survey“ andmetel plaanib peaaegu kolmandik Z-põlvkonnast (31%) vahetada tööandjat lähima kahe aasta jooksul. Sama kavatsust väljendab ka 17% niinimetatud millenniumi-põlvkonnast (29–44-aastased).
„Sellist Z-põlvkonna käitumist ei põhjusta mitte soov iga hinna eest iseseisvaks jääda ega ka vanus, nagu sageli arvatakse, vaid tänane tööjõuturu kontekst. Arusaam, et noored ei taha lihtsalt millegagi siduda, on pigem müüt,“ selgitab R. Bagdonas.
„Deloitte“ uuringust selgub, et üle poole kuni 44-aastastest töötajatest elab palgapäevast palgapäevani. Seetõttu tunnevad nooremad töötajad end majanduslikult ebakindlalt ja töökoha vahetamine on neile võimalus oma materiaalset heaolu parandada.
Samas ei ole Z- ja millenniumi-põlvkonna jaoks ainus põhjus töökoha vahetamiseks palk. „Töö ei ole enam eluaegne garantii, nagu varem. Seetõttu tahavad töötajad, et töö väärtus oleks tajutav juba täna, mitte alles kümnendi pärast. Lisaks on need põlvkonnad kasvanud sotsiaalmeedia ajastul, kus teiste saavutused on kogu aeg nähtaval. Kõik teavad, et nii ettevõtted kui ka karjäär võivad olla tähenduslikud, jätkusuutlikud ja inspireerivad. Selliseid ootusi seavad noored nii tööandjatele kui ka endale ja oma karjäärile. See ei ole põlvkondade konflikt, vaid uus etapp töösuhete arengus,“ märgib R. Bagdonas.
Noorele on oluline nii palk kui ka väärtused
„Gen Z & Millennial Survey“ järgi hindab üle poole noorematest töötajatest töökoha valikul selle tähenduslikkust ja mõju. Kui töö ise seda tunnet ei paku, püütakse saavutada vähemalt hea palk ja tasakaal töö- ja eraelu vahel, et saaks vabal ajal tegeleda sellega, mis päriselt tähtis tundub.
Uuring näitab, et noored spetsialistid ootavad tööandjatelt ka tõsist suhtumist keskkonnahoidu, mis pakub nende vanuserühmale märkimisväärset muret. Kaks kümnest Z- ja millenniumi-põlvkonna töötajast uurib enne tööpakkumise vastuvõtmist ettevõtte keskkonnapoliitikat. Peaaegu pooled (47%) vastajatest ütlevad, et nemad ise või nende kolleegid avaldavad tööandjale aktiivselt survet keskkonnaalaste sammude astumiseks, ning iga kümnes on vahetanud töökohta just ettevõtte hoiakute tõttu keskkonnateemadel.
Uuringu järgi peab noorem põlvkond teatud tööandja eeliseid oluliselt tähtsamaks kui vanemad töötajad. Neile on tunduvalt olulisem väärtuslik sobivus iseenda ja tööandja põhimõtete vahel, vaimse tervise toetamine ning võimalus mõjutada organisatsiooni otsuseid. Tööandjaid, kes nendele teemadele tähelepanu pööravad, on noored inimesed väga altid teistele soovitama.
Mida noored tegelikult tööandjatelt ootavad?
R. Bagdono sõnul ootab noorem põlvkond tööandjatelt küll palju, kuid nende ootused peegeldavad tegelikult seda, mida soovivad kõik töötajad, sõltumata vanusest: tähenduslikku tööd väärtuspõhistes organisatsioonides, paindlikkust töö ja isikliku elu ühildamiseks, õppimis- ja arenguvõimalusi ning õiglast tasu ja tingimusi.
„Kuigi kõiki neid aspekte korraga ellu viia ei ole lihtne, loovad just need tööandjad, kes oskavad kuulata, kaasata ja kohanduda uute vajadustega, pikemas plaanis parema töökeskkonna kõigile, mitte ainult noorematele põlvkondadele. Sellised organisatsioonid muutuvad paindlikumaks, rohkem kaasatuks ja valmis tuleviku muutusteks,“ võtab ta kokku.
