Norra on tuntud oma turvaliste teedevõrkude poolest, kuid tänavune juulikuu kujunes kõige traagilisemaks pea viimase kümnendi jooksul. Vaid 31 päevaga hukkus 17 inimest – see on suurim hukkunute arv alates 2016. aastast. Nii järsk tõus on pannud eksperdid otsima selgitusi ja analüüsima võimalikke põhjuseid.
Juulikuu – ootamatult kõige ohtlikum kuu
Traagilist statistikat teeb veelgi murettekitavamaks tõsiasi, et enamik õnnetusi juhtus just suvel. See on periood, mida paljude riikide teedeametid peavad niigi üheks kõige ohtlikumaks ajaks. Miks aga kujuneb just suvi nii suure riskiga hooajaks?
Spetsialistid märgivad, et tänavused juulikuised õnnetused võivad olla seotud teguritega, mida esmapilgul ei märgata. Üheks olulisemaks põhjuseks peetakse üllatuslikult liialt head ilma.
Miks muutus just juuli nii ohtlikuks?
Ametlikud andmed näitavad, et 17 hukkunust lausa 80 protsendil juhtudest oli tegu kas otsese kokkupõrke või teelt väljasõiduga. Hukkunute seas oli kaheksa sõiduautojuhti, kolm mootorratturit, kaks jalgratturit ning veel mitmeid teisi liiklejaid. See kinnitab, et suvised riskid puudutavad kõiki liiklusvahendeid.
Õnnetuste kõige suurem koondumiskoht oli Vestlandi maakond, kus hukkus sel aastal üksi 12 inimest. See teeb ametnikele eriti palju muret, sest piirkonda peetakse üheks Norra liikluselt kõige koormatumaks.
Kas tõesti on „süüdi” ilus ilm?
Norra teedeamet rõhutab, et suvistel kuudel ei suurenda avariiriski sugugi halb, vaid vastupidi – väga hea ilm. Kui teed on kuivad, nähtavus suurepärane ja õues mõnus, muutuvad juhid liigselt enesekindlaks ja lõdvaks. See vähendab loomulikult valvsust ning pikendab reageerimisaega.
Lisaks reisivad suvel paljud täiesti tundmatutel marsruutidel: puhkusesihtkohtadesse, mägiteedel, kitsastel rannikulõikudel. Võõrad teelõigud koos ülehinnatud enesekindlusega loovad ohtliku kombinatsiooni.
Mida räägivad numbrid ja tähelepanekud?
Soe hooaeg muudab märgatavalt ka juhtide käitumist. Liikluse järelevalve ametnikud täheldavad rohkem:
- kiiruse ületamist,
- hilinenud manöövreid,
- aeglast reaktsiooni olukordades, mis peaksid olema ilmselged.
Suvi loob petliku mulje, et teed on turvalisemad, kuigi tegelikult risk hoopis kasvab.
Eksperdid meenutavad ka, et suvel on liiklus oluliselt tihedam: teedel on rohkem turiste, mootorrattureid, jalgrattureid, matkaautosid ja haagissuvilaid. Samas liiklusruumis kohtuvad väga erinevad sõidukid, kiirused ja juhioskused, mis suurendab konfliktide ja õnnetuste ohtu.
Kuidas vähendada suviseid õnnetusi?
Asjatundjad kutsuvad juhte üles mitte kaotama valvsust, eriti just ilusa ilmaga. Hea nähtavus ja teehaarduvus ei tohi muutuda ettekäändeks kiiremini sõita või vähem tähelepanu pöörata. Isegi tuttaval marsruudil võib üksainus viga maksta väga kallilt.
Pikemate sõitude puhul on üliolulised regulaarsetest pausidest kinni pidamine. Väsimus, ühetaoline tee või kuumus autos mõjutavad tugevalt reaktsiooniaega. Isegi 15-minutiline peatus iga paari-kolme tunni järel võib oluliselt vähendada õnnetuse tõenäosust.
Säästev liiklus algab igaühest meist
Norra ametkonnad rõhutavad, et enamik suvistest õnnetustest tuleneb inimlikest vigadest. Õige kiirus, pikivahe hoidmine ja tähelepanelik juhtimine võivad päästa elusid isegi ideaalsete tee- ja ilmastikuolude korral. Seetõttu peavad juhid ise võtma vastutuse oma käitumise eest liikluses.
Juulikuised sündmused on valus meeldetuletus, et ka nii turvalises riigis nagu Norra võivad rasked õnnetused tabada ootamatult. Heasse ilmaprognoosi ei tohiks suhtuda kui luba lõõgastuda – paradoksaalsel kombel võib just see osutuda kõige ohtlikumaks.
