2025. aasta 13. mail sisenes Maa atmosfääri varda kujuline kapsel, mis maandus Austraalia kõrbes. See oli USA kosmoseuuringute ettevõttele Varda Space Industries kuuluv kolmas W‑3 kapsel.
Kahe kuu jooksul oli see kapsel miniatuurne labor Maa orbiidil, kus toodeti uusi ravimeid, mida meie planeedil pole võimalik valmistada. Vardast sai esimene eraettevõte, kellel õnnestus kosmoses sünteesida farmatseutiline toode ja tuua see turvaliselt tagasi Maale.
Sellega kinnitati, et mikrogravitatsioonis toimuvad kristalliseerumisprotsessid püsivad stabiilsed ka siis, kui naasetakse Maa gravitatsioonivälja. Ettevõtte teadusjuht Adrian Radočeja selgitas, et „mikrogravitatsioonis kujunevad kristallstruktuurid võivad olla täiesti teistsugused kui need, mis tekivad Maal, kuigi toimeaine on täpselt sama“.
Sellised erinevused võivad muuta ravimite toimet, parandada nende koostist, võimaldada täpsemat mõju sihtkoele või isegi luua täiesti uusi ravimitüüpe, mida seni tavatingimustes polnud võimalik valmistada.
Gravitatsioon – nähtamatu piiraja ravimite loomisel
Maal mõjutab gravitatsioon kõike – alates liikumisest kuni molekulaarsete protsessideni. Isegi kõige väiksemad osakesed, mis moodustavad kristalle, puutuvad kokku jõududega, mis põhjustavad ebaühtlast kasvu ja defekte. Lisaks tekitab gravitatsioon konvektsiooni – soojuse ja aine liikumist –, mis häirib kristallide ühtlast kujunemist.
Mikrogravitatsioonis toimuva kristalliseerumise uuringuid on tehtud juba alates 20. sajandi teisest poolest – nii paraboolsetel lendudel kui ka Rahvusvahelises Kosmosejaamas. On selgunud, et gravitatsioonita kasvavad kristallid aeglasemalt, kuid ühtlasemalt.
„Mikrogravitatsioon kõrvaldab konvektsioonivoolud ja osakeste settimise, mistõttu on saadavad kristallid ühtlasemad ja puhtamad,“ selgitab A. Radočeja. „See võimaldab täpselt kontrollida osakeste suurust, kuju ja puhtusastet, mis on eriti oluline nii väikeste molekulide kui ka bioloogiliste ravimite puhul.“
Ravimid, mis valmivad kosmoses
Molekulaarse tootmise idee kosmoses ei ole uus, kuid reaalsuseks sai see alles siis, kui kasutusele tulid taaskasutatavad kaubanduslikud kanderaketid. Varda saatis esimese W‑1 kapsli orbiidile 2023. aastal ning mõni kuu hiljem naasis see edukalt Maale. Kapslis toodeti ritonaviiri – tuntud ravimit HIV‑infektsiooni raviks.
Naasnud kapsel pakkus üllatuse: selles tuvastati selle ravimi uus kristalliline vorm, nn III vorm, mis avastati Maal alles 2022. aastal. See kinnitas, et mikrogravitatsiooni tingimustes võivad tekkida täiesti uued molekulaarsed struktuurid.
Hiljem tehtud katsed näitasid, et isegi vibratsioonide ja põrutuste korral mõjutab gravitatsioon osakeste suurust ja jaotust. Seetõttu pakuvad kosmoses kogutud andmed ainulaadseid teadmisi selle kohta, kuidas materjalid tegelikult käituvad.
Pilk tulevikku: kosmoseravimid inimestele
Praegu tiirleb juba Maa orbiidil W‑4 kapsel ning W‑5 ja W‑6 stardid on planeeritud 2026. aasta algusesse. Ettevõte teatas hiljuti koostööst Austraalia firmaga Southern Launch, mis aitab 2028. aastaks turvaliselt maandada kuni 20 kapslit Koonibba katsepolügoonil Lõuna‑Austraalias.
„Meie eesmärk on, et järgmise kümnendi jooksul saaks inimene kasutada ravimit, mis on loodud kosmoses,“ ütleb Radočeja. „Lende tuleb igal aastal juurde, kuni kapslid hakkavad Maale naasma iga kuu. Suurim väljakutse on korraga nii suure hulga kapslite tootmine.“
See, mis varem kõlas nagu ulme, on muutumas tegelikkuseks. Mikrogravitatsioon avab meditsiinis uue piiri – ruumi, kus on võimalik luua puhtamaid, täpsemaid ja tõhusamaid ravimeid, mis võivad päästa elusid üle kogu maailma.
