MRM.EEMRM.EEMRM.EE
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Maailm
  • Tervis
  • Autod
  • Tehnika
  • Vaba aeg
  • Teadus
  • Astroloogia
Otsi
Kategooriad
  • Astroloogia
  • Autod
  • Eesti
  • Elu
  • Internet
  • Maailm
  • Mängud
Rohkem
  • Rahandus
  • Teadus
  • Tehnika
  • Tervis
  • Toit
  • Vaba aeg
Toimetus
  • Meist
  • Kontakt
  • Kasutustingimused
  • Privaatsuspoliitika
Logi sisse
MRM.EEMRM.EE
Otsi
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Autod
  • Maailm
  • Kategooriad
    • Tehnika
    • Tervis
    • Teadus
    • Elu
    • Mängud
    • Internet
    • Rahandus
    • Astroloogia
    • Toit
    • Vaba aeg
  • Kontakt
  • Meist
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
Kas sul on olemasolev konto? Logi sisse
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
© 2026 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
MRM.EE > Kõik uudised > Teadus > Teadlased avastasid aine, mis pidurdab Alzheimeri sümptomeid
Teadus

Teadlased avastasid aine, mis pidurdab Alzheimeri sümptomeid

Kristjan Tamm
Avaldatud: 2. detsember 2025, 15:30
Jaga
5 minutit lugemist

Alzheimeri tõbi on tänaseni üks keerukamaid meditsiinilisi mõistatusi. See hiilib vaikselt inimese ellu, võtab mälestused, muudab isiksust ja lõhub lõpuks kogu igapäevaelu. Teadlased on aastakümneid otsinud võimalusi selle haiguse peatamiseks, ent iga läbimurre nõuab aega, ettevaatlikkust ja loendamatuid katseid. Seetõttu kõlas teade, et hiirtel ja äädikakärbestel õnnestus tavalist aminohapet kasutades vähendada Alzheimerile omaseid ajus esinevaid valgusademeid, ühtaegu julge ja intrigeerivana. Lihtne preparaat, mida seni kasutati kõrge vererõhu ja stenokardia sümptomite leevendamiseks, on ootamatult tõusnud ühe raskema neurodegeneratiivse haiguse võimalikuks vastaseks.

Arginiin – enamat kui tavaline toidulisand?

Arginiin ei ole meditsiinis uus aine – seda aminohapet on ammu kasutatud vereringe parandamiseks, vererõhu alandamiseks ja ka sportlaste vastupidavuse toetamiseks. Uusimad Jaapani teadlaste – Kindai ülikooli ja Riikliku Neuroteaduste Instituudi uurijate – tulemused näitavad aga, et arginiini toimeulatus võib olla palju laiem.

Nende tehtud katsed näitasid, et see ühend suudab pidurdada ja lagundada kleepuvaid beeta-amüloidi ladestusi, mida peetakse üheks peamiseks Alzheimeri tõve tunnuseks. Need valgud katavad aja jooksul närvirakke justkui liimina ning on seotud mäluhäirete, desorientatsiooni ja teiste kognitiivsete probleemidega.

Sarnased uudised

Elu pärit kosmosest? Avastuse tõde üllatab kõiki
Teadlased avaldasid Kuupäeva: Millal Sureb Kogu Inimkond?
Teadlasi šokeeris 35 aastat vanade õhunäidiste paljastus
Unusta laadimiskaablid: sinu keha on aku
Inimkonna raputav pretsedent: Hiina puurib Maad enneolematu sügavuseni

Uuringus kasvatati isaseid hiiri, kellele on omane just selliste beeta-amüloidi ladestuste tekkimine. Kui nende joogivette lisati arginiini, olid muutused silmnähtavad: ajus tuvastati väiksem kogus valgusademeid ning hiired näitasid vähem käitumuslikke muutusi. See viitab, et arginiin ei pruugi üksnes füüsiliselt vähendada kahjustusi, vaid leevendab ka nende toksilist mõju.

Teadlased laboris Alzheimeri uuringuid tegemas

See on eriti oluline, sest senini on olnud valgusademe eemaldamine üks suuremaid farmakoloogilisi väljakutseid. Enamik katsejärgus ravimeid mõjutab vaid üht mehhanismi – nad püüavad takistada uute ladestuste teket. Arginiinil on potentsiaal minna sammu võrra kaugemale ja aidata lagundada ka juba kujunenud valgu-agregaate.

Teadlaste sõnul toimib see aminohape omamoodi „keemilise saatjana“, mis aitab hoida teiste valkude õiget struktuuri ning vähendada nende kokkukleepumise ja agregatsiooni riski.

Oluline omadus – arginiin jõuab ajju

Vähem tähtis ei ole seegi, et arginiin suudab läbida vere-aju barjääri – keerukat bioloogilist „müüri“, mis takistab paljudel ainetel närvikoeni jõudmast. See võime annab arginiinile unikaalse eelise paljude teiste võimalike ravikandidaatide ees, sest aine pääseb tegeliku sihtmärgini – ajju.

Tulemusi kinnitati mitte ainult hiirtel, vaid ka äädikakärbestel ning katsesüsteemides, kus valgud uuriti eraldi. See ei tähenda veel kindlat edu inimestel, kuid tee kliiniliste uuringuteni on nüüd avatud. Uurijad rõhutavad, et kuigi arginiin on juba praegu tunnistatud ohutuks, kasutati katsetes suuremaid annuseid, kui tavapärases meditsiinipraktikas. Seetõttu tuleb inimestele määrata annus, mis on ühtaegu piisavalt tõhus ja turvaline.

Sarnased uudised

Teadlased šokeerivad: Marss võis kubiseda elust!
NASA teleskoop jäädvustas midagi, mida keegi ei tohiks näha
Meie planeet kihutab Universumis, teooriad varisevad kokku
Uus läbimurre: hämmastavalt täpsed aju mudelid
Astronoomi šokeeriv avastus: 10 000x võimsam tähtplahvatus
Laboritingimustes tehtav Alzheimeri ravi uuring

Paljutõotavad, kuid ettevaatlikud lootused

Alzheimeri uurimine meenutab sageli rasket tõusu järsule mäele – edasiminek on olemas, kuid lõplik siht paistab endiselt kaugel. Kuigi beeta-amüloidi ladestusi peetakse haiguse üheks tunnuseks, vaieldakse teadusringkondades siiani, kas need on otsene haiguse põhjus või vaid osa palju keerulisemast protsessist. Isegi kui arginiin suudab neid valke tõhusalt eemaldada, pole veel selge, kui palju see mõjutab haiguse tegelikku kulgu.

Sellegipoolest on tegu olulise sammuga. Üks asi on eksperimentaalne molekul, mida pole veel kliiniliselt testitud ja mille mõju inimese organismile on teadmata. Hoopis teine olukord tekib aga siis, kui kasutusel on juba terve hulk kogemusi ainega, mida meditsiinis niigi rakendatakse ning mille ohutusprofiil on suures osas teada. See teeb arginiinist paljulubava suuna, mida võib kliinilistes uuringutes katsetada tõenäoliselt kiiremini kui täiesti uusi ravimeid.

Teadlased toovad välja, et nende avastus võib olla oluline mitte ainult Alzheimeri, vaid ka teiste neurodegeneratiivsete haiguste puhul, mille keskmes on just valkude vale voltumine ja kokkukleepumine. Kui sarnased tulemused korduvad ka inimestel, võib see lihtne aminohape osutuda sillaks tänaste ravivõimaluste nappuse ning tuleviku vahel, kus Alzheimeri diagnoos ei tähenda enam paratamatut hääbumist.

Praegu jääb üle jälgida, millise kiirusega kliinilised uuringud arenevad ja kas inimestel õnnestub saavutada samasuguseid tulemusi nagu katsemodellidel. Juba ainuüksi teadmine, et lootustandev ravivõimalus võib peituda näiliselt tähtsusetus tabletis, mis loodi sootuks teisel eesmärgil, tuletab meelde: meditsiinis sünnivad suurimad muutused sageli seal, kus neid kõige vähem oodatakse.

Fotod on illustratiivsed © Canva.

Jaga seda artiklit
Facebook Kopeeri link Prindi
Jaga
Kommentaare pole

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Soovitame lugeda

Teadus

Teadlased hämmingus: tango noorendab aju paremini kui teraapia

Rasmus Saar
12. detsember
Teadus

Parimad ravimid valmivad peagi Maast väljaspool

Maarja Kuusk
1. detsember
Teadus

Naised üllatavad: teadlased paljastasid šokeeriva tõe

Kristiina Ilves
26. november
Teadus

Lõpuks selgus, kust pilvedesse ilmuvad “liblikad”

Kristiina Ilves
24. november
Teadus

Ajalooline läbimurre: näe Linnuteed täis supernovasid

Rasmus Saar
25. november
Teadus

Inimkond lävel: näeme peagi täiesti uut maailma

Rasmus Saar
1. detsember
Teadus

NASA šokeeriv avastus: tillukesel kuul unustatu aarde?

Rasmus Saar
20. detsember
Teadus

Teadlased avastasid hiiliva dementsuse varajase hoiatuseigna

Kristjan Tamm
4. detsember
MRM.EEMRM.EE
© 2025 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
Tere tulemast tagasi!

Logige sisse oma kontole

Kasutajanimi või e-posti aadress
Parool

Unustasid parooli?

Pole liige? Registreeru