Perede ja laste heaolu sõltub suuresti sellest, kui kättesaadavad on taskukohased lasteaiakohad, täisväärtuslik tasuta koolilõuna ning võimalus osaleda huvitegevuses.
Viimased aastad pole Eestile olnud kuigi helged. Majandussurutis, hinnatõus, juba neljandat aastat kestev Ukraina sõda ja üldine ebakindlus tuleviku ees on inimestesse sügava jälje jätnud. Ühiskonnas on palju pingeid ja ängi. Selle taustal teeb eriti murelikuks madal sündimus, mille kasvule pööramine on üks olulisemaid väljakutseid Eesti riigile. See on otseselt küsimus meie ühise tuleviku kohta.
Millisesse Eestisse sünnivad need lapsed, keda me nii väga ootame? Mida tuleb muuta, et juba olemasolevad lapsed – eriti need, kes kogevad puudust ja ilmajäetust – saaksid parema kasvu- ja õpikeskkonna? Neid küsimusi ei saa taandada päevapoliitikale ega süüdlaste otsimisele. Vaja on keskenduda lahendustele, mis koostoimes annaksid peredele suurema kindlustunde.
Lapsi soovivaid inimesi on rohkelt, samuti peresid, kes mõtlevad teise, kolmanda või neljanda lapse peale. Paljud on aga oma plaanid ootele pannud. Lapsed sünnivad siis, kui vanemad tunnevad, et nad ei jää üksi ning suudavad oma lapse eest hoolitseda ja ta üles kasvatada.
Süvavaesus ja lapsed: murettekitav statistika
Äsja avaldatud statistika toob välja uued ohumärgid: Eestis on kasvanud süvavaesuses elavate laste arv. Kõige enam on absoluutne vaesus suurenenud üksikvanematega peredes ja ühe lapsega paaride hulgas. Absoluutses vaesuses elab ligikaudu 11 800 last – iga 22. Eesti laps.
Need numbrid ei ole pelgalt kuivad faktid. Piltlikult öeldes on igas klassis vähemalt üks laps, kelle pere peab valima, kas osta süüa, saata laps huviringi või muretseda enne külma saabumist talvesaapad. Samal ajal tõstab riik järgmisel aastal toimetulekupiiri vaid 20 euro võrra – see on piinlikult vähe ega leevenda sisuliselt puuduses elavate perede majanduslikku raskust.
Süvavaesus puudutab otseselt ligi 11 protsenti üksikvanemaperedest, kus tullakse vaevu ots-otsaga kokku. Viimaste aastate järsud hinnatõusud “sõid ära” 2023. aasta alguses toimunud üksikvanema lapse toetuse mitmekordistamise mõju. Aastakümneid muutumatuna püsinud toetus 19 eurolt 80 euroni tõsteti seadusesse sotsiaaldemokraatide ettepanekul.
Lisaks on meil lubamatult palju vanemaid, kes ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust. Abiks on küll riiklik elatisabi süsteem, kuid selle kasutamiseks tuleb esmalt pöörduda kohtusse. Nii ongi ligi 40 protsenti lahku läinud paaride lastest ilma jäänud kas riigi või teise vanema rahalisest toest, mis ei ole kuidagi õiglane.
Koolilõuna ja huviharidus: tagasilöögid laste võrdsetes võimalustes
Perede ja laste heaolu tagamisel mängivad olulist rolli taskukohased lasteaiakohad, aga ka täisväärtuslik tasuta koolilõuna ning võimalus osaleda huvitegevuses.
Paraku on nende valdkondadega seotud viimastel aastatel pigem tagasilöögid. Kuna koolitoidu riiklik rahastus pole pikalt kasvanud, tuleb mitmel pool vanematel tasuda osa koolilõuna maksumusest oma taskust. Üheks viimaste aastate kõige kahjulikumaks poliitiliseks otsuseks võib pidada huvihariduse kärbet, mis lööb kõige valusamalt just kaugemate piirkondade lapsi ja maalapsi. Vähemalt üks tasuta huviring või trenn ei ole enam kaugeltki kõigile kättesaadav.
Peret ei saa luua õhku
Üha suuremaks probleemiks on asjaolu, et väga paljud noored ei suuda endale kodu lubada – ei osta ega üüri, eriti suuremates linnades. Elatakse edasi vanemate juures või minnakse hoopis välismaale paremat elu otsima.
Ilma oma koduta ja turvatundeta nihkub pereplaneerimine paratamatult tagaplaanile. Lahenduseks oleks terviklik elamupoliitika, mis hõlmab:
- taskukohaste üürimajade arendamist,
- elamufondi kiiremat uuendamist,
- õiglasemaid tingimusi kodulaenuturul.
Oma kodu soetamine ei tohi olla elukestev riskiprojekt ega kättesaamatu unistus. Kui olukord nii jääb, jäävad sündimata tuhanded lapsed, kes oleksid võinud siia ilma tulla.
Võrdne partnerlus ja vanemahüvitis
Paljude naiste jaoks tähendab lapse sünd paraku väiksemat palka, madalamat tulevast pensioni ja kehvemaid karjäärivõimalusi. Me ei saa loota sündimuse kasvule, kui töö- ja pereelu ühitamine jääb peamiselt vanemate, eelkõige naiste, kanda.
Näha on selget vajadust vanemahüvitise süsteemi täiendamise järele. Kehtivat korda tuleks muuta nii, et isad saaksid märksa pikemalt ja kindlasti täiskohaga vanemapuhkusel olla ning oma beebi eest hoolt kanda.
Isadele suurema rolli andmine on oluline samm võrdsema partnerluse poole. Laps ei ole “ema projekt”, vaid kogu pere ühine vastutus. Niikaua, kuni suurem osa hoolduskoormusest jääb nähtamatult naiste õlule, ei teki päriselt võrdset ühiskonda ega võrdset partnerlust.
Tugev vaimne tervis – tugevad pered, tugev riik
Lapseootus ja lapsega koos olemine on ühtaegu imeline, kuid teinekord ka väga kurnav aeg. Vanemad võivad sattuda sügavasse väsimusse või kogeda tõsiseid vaimse tervise raskusi. Seetõttu peavad psühholoogiline tugi, sünnitusjärgne abi ja vaimse tervise teenused olema kättesaadavad kõigile, mitte ainult neile, kes suudavad nende eest maksta.
Tähelepanu vajab ka viljatusravi kättesaadavus ning avatum, empaatiast kantud arutelu asendusemaduse üle. Need teemad puudutavad peresid, kes soovivad väga lapsi, kuid vajavad selleks ühiskonna tuge.
Paarisuhe ja lapsevanemaks olemine ei ole midagi, mis kujuneb iseenesest – neid oskusi on vaja õppida ja arendada. Seepärast peaksid nii paarisuhte- kui vanemluskoolitused olema märksa paremini kättesaadavad ja sihitumad, et aidata inimestel pingete ja muredega toime tulla. Perevägivalda, mille ohvriks langevad reeglina ka lapsed, saab ja tuleb vähendada, isegi kui see on pikk ja keeruline teekond.
Noore põlvkonna väärtused kujundavad homse Eesti
Kasvamas on põlvkond, kelle väärtushoiakud kujundavad homset Eestit. Üha selgemini nähtub, et tüdrukute ja poiste väärtused on teineteisest kaugenemas. Sotsiaalmeedia mõjutusel liiguvad poisid pigem konservatiivses ja traditsioonilisi soorolle rõhutavas suunas, samal ajal kui noored naised toetavad võrdsel partnerlusel põhinevaid ühiskondlikke hoiakuid.
Lisaks surub sotsiaalmeedia peale individualistlikku sõnumit: elu tuleb elada üksinda ja täiuslikult, pere loomist nähakse pigem riskina kui elu loomuliku osana. See ei pea aga nii olema.
Koolides, noortetöös ja ka sotsiaalmeedias saab kujundada tasakaalustavamaid sõnumeid, mis toetavad koostööd, empaatiat ja vastastikust hoolimist. Noored vajavad eeskujusid ja kindlustunnet, et pere loomine ei ole risk, vaid rõõm ja loomulik osa inimelust.
Algallikas: Reili Rand – “Millisesse Eestisse sünnivad lapsed, keda me väga ootame?”
