Meie silmad töötavad tänapäeval peaaegu lakkamatult. Kohe ärgates heidame pilgu telefonile, õhtul veedame aga veel tunde internetis või filme vaadates. 2025. aasta andmete järgi veedab inimene päevas ekraanide ees keskmiselt 6–7 tundi, noored aga koguni kuni üheksa ja enam tundi. Ekranid on saanud meie töö, suhtluse ja puhkuse loomulikuks osaks, kuid silmadele on selline koormus tõsine väljakutse.
Arstid märgivad üha sagedamini, et nn silmade väsimus ei ole enam ajutine ebamugavus, vaid tänapäevase elu püsiv kaaslane. Sellega käivad kaasas kuivus, kipitus, vesitsus või isegi peavalu. Ja kuigi keha annab neist probleemidest märku, ei tule me sageli selle pealegi, et ka silmad vajavad puhkust.
„Inimesed veedavad ekraanide ees nii palju aega, et silmade väsimusest on saanud pigem reegel kui erand. See ei tähenda, et tehnoloogia ise oleks kahjulik – me lihtsalt unustame anda silmadele puhkust. Pikas plaanis ei muutugi see ainult füüsiliseks probleemiks, vaid mõjutab ka keskendumis- ja tähelepanuvõimet. Seetõttu on üha olulisem õppida elama tehnoloogiaga nii, et see meid toetaks, mitte ei kurnaks,“ selgitab Santara haiglate oftalmoloog Viktorija Gurskytė.
Aeglane, aga kindel kaaslane: silmade väsimus
Silmade väsimus on muutunud nii tavaliseks, et me ei seo seda tihti oma harjumustega. V. Gurskytė sõnul ei ole tegemist ühe kindla diagnoosiga, vaid terve sümptomite kogumiga, mis viitab sellele, et silmad töötavad üle oma võimete.
„Silmade väsimus tekib enamasti siis, kui töötame pikalt lähivaates, näiteks vaadates ekraane. Tavaliselt algab see sarvkesta pinnakuivusest – tekib tunne, nagu oleks silmades liiv, inimene tahab sagedamini pilgutada, ilmneb kipitus või punetus. Üsna pea võib muutuda ka nägemine häguseks.
Kui silmade väsimus on tugev ja kordub sageli, võib aja jooksul lisanduda ka peavalu ning pikemas perspektiivis isegi nägemise halvenemine. Need sümptomid on väga levinud just noorte seas, kes veedavad suurema osa päevast erinevate ekraanide ees – alustades telefonist ja lõpetades arvutitega,“ selgitab arst.
Oftalmoloogi sõnul suurendab tänapäevane eluviis – töötamine, suhtlemine ja puhkamine ekraanide abil – nende sümptomite esinemissagedust. „Kui vaatame tunde ekraani poole pause tegemata, ei ole silmadel võimalust lõõgastuda ning väsimus lihtsalt kuhjub.
Kui aga kasvõi korraks tõstame pilgu kaugusse, näiteks aknast välja, jõuavad silmad puhata ja risk väheneb. Suuremat ebamugavust kogevad sageli need, kes vaatavad terve päeva väikeseid ekraane, näiteks telefone. Suur ekraan võib silmadele olla isegi veidi parem, sest väikesele ekraanile fokusseerimiseks on vaja tugevamat pingutust ning see väsitab rohkem,“ lisab V. Gurskytė.
Müüdid sinise valguse kohta ja harjumuste tegelik roll
Silmade tervis on muutumas üha aktuaalsemaks kogu maailmas. Prognooside järgi kannatab 2050. aastaks erinevate silmahaiguste ja nägemishäirete all ligikaudu 895 miljonit inimest – see on umbes 150% rohkem kui praegu. Need arvud tuletavad meile meelde, et nägemist ei mõjuta ainult geenid ja vanus, vaid ka igapäevased harjumused, mis võivad olla tõsisemate probleemide algpõhjuseks.
Eriti oluline on silmade tervis nooremale põlvkonnale – tudengitele ja noortele spetsialistidele, kes kasutavad ekraane nii tööks kui ka vaba aja veetmiseks. Silmade väsimusega võitlemiseks tuginetakse sageli soovitustele, mis kõlavad usutavalt, kuid millel puudub teaduslik tõestus. Sinise valguse filtrid, spetsiaalsed prillid ja „kaitsvad“ rakendused on viimastel aastatel muutunud tõeliseks trendiks.
Arsti sõnul pole aga senini piisavalt teaduslikke tõendeid, et sellised vahendid aitaksid silmade väsimust ennetada. „On tehtud mitmeid katseid rakkude ja loomadega, mis tekitasid mulje, et sinine valgus kahjustab silmi, kuid inimestega tehtud uuringud seda ei kinnita.
Andmeid selle kohta, et sinise valguse filtrid või vastavad prilliklaasid vähendaksid silmade väsimust või ennetaksid haigusi, ei ole. Seetõttu oftalmoloogid praegu neid filtreid enam ei soovita,“ märgib V. Gurskytė.
Lihtsad reeglid, mis päriselt toimivad
Spetsialist soovitab naasta lihtsate ja tuntud põhimõtete juurde. „Ekraanide vaatamisel tuleks teha lühikesi pause – järgida nn 20–20–20 reeglit: iga 20 minuti järel vaadata vähemalt 20 sekundi jooksul objekti, mis asub umbes 20 jala ehk ligikaudu 6 meetri kaugusel.
Selline lühike harjutus aitab silmadel lõõgastuda ja vähendab pinget. Pikem paus peaks olema iga kahe tunni järel – vähemalt 10–15 minutiks tasuks ekraani juurest eemalduda ja tegeleda millegi muuga, näiteks teha veidi füüsilist tegevust,“ soovitab arst.
Silmade väsimust aitavad leevendada ka mõned lihtsad harjumused. „Kui tunnete kipitust või teisi ebamugavusi, võib kasutada kunstpisaraid, sagedamini teadlikult pilgutada ja lihtsalt lasta silmadel puhata. Ekraani vaadates pilgutame 2–3 korda harvem kui tavaliselt, seega on teadlik pilgutamine väga lihtne, kuid tõhus viis kuivust vähendada,“ selgitab arst.
Ta lisab, et ekraani asend ja valgustus mängivad samuti rolli: ekraan peaks olema veidi allpool silmade kõrgust, heleduse tase sarnane ümbritseva valgusega, telefoni või tahvelarvutit tuleks hoida vähemalt 40 cm kaugusel silmadest, arvutiga töötades aga umbes käe pikkuse kaugusel.
Oluline on ka keha liikumine. „Mõnest lihtsast venitusharjutusest kaelale ja õlgadele piisab, et pinge väheneks ja jaks püsiks terve päeva. Pikaajalise ekraanitöö puhul on parem kasutada prille kui kontaktläätsi, sest läätsed kuivatavad silmi veelgi,“ lisab ta.
Silmakomfort – kui tehnoloogia kohaneb inimesega
Kuna meie silmad on peaaegu pidevalt tugeva koormuse all, muutub üha olulisemaks leida viise, kuidas sellega toime tulla. Kuigi suur osa silmade tervisest sõltub ikkagi meie endi harjumustest – kuidas puhkame, kuidas istume, kui kaugel on ekraan – luuakse üha rohkem tehnoloogiaid nii, et need kohanduksid ise kasutaja vajadustega.
Sellised lahendused aitavad vähendada silmade pinget, hoida sobivat valgust ja tagada mugavuse ka pärast pikka ekraanipäeva. „Tehnoloogia ei peaks meid kurnama – see peaks toetama tähelepanu, produktiivsust ja heaolu.
Tänapäeval ei räägi me enam sellest, kuidas ekraane vältida, vaid kuidas muuta need silmadele võimalikult sõbralikuks. Seetõttu loodi „Huawei MatePad 11.5“ tahvelarvuti eelkõige silmas pidades kasutaja mugavust ja silmade heaolu – arvestades inimese loomulikke nägemisharjumusi,“ ütleb Huawei toodete koolitusjuht Baltimaades Urtė Eidžiūnaitė.
PaperMatte ekraan – nagu töötaksid paberiga
Tahvelarvuti „PaperMatte“ ekraan on loodud nii, et silmade väsimus oleks pikaajalisel kasutamisel võimalikult väike. Ekraani pind on kaetud spetsiaalse kihiga, mis hajutab valgust ja vähendab peegeldusi, tänu millele püsib kontrast selge nii päeval kui õhtul ning pilt jääb silmadele pehme.
„MatePad 11.5“ sobib eriti hästi neile, kes veedavad palju aega ekraani ees – õpivad, loevad, töötavad või tegelevad loovtööga. Tahvel võimaldab kirjutada käsitsi pliiatsiga „M-Pencil“, kasutada korraga mitut akent ja töötada sujuvalt terve päeva ilma lisalaadimiseta.
„Ekraan on silmadele õrn ja puudutusele meeldiv – see kohandub automaatselt ümbritseva valgusega ning loob loomuliku tunde, justkui töötaksid tavalise paberiga,“ võtab U. Eidžiūnaitė kokku.
