Brüsselis on pinges, sest Euroopa suurimad autotootjad ootavad otsust, mis määrab turu edasise suuna. Ebakindlus on tuntav kogu tööstuses, mida survestavad nii suured rahalised kulud kui ka poliitilised vaidlused. Iga päev ilma selge suunata sunnib ettevõtteid oma tulevikuplaane veelgi ettevaatlikumalt kujundama.
Raske üleminek elektriautodele
Euroopa autotööstusel on keeruline minna üle elektrisõidukitele, sest niivõrd suur muutus nõuab mitmemiljardilisi investeeringuid. Samal ajal tuleb konkureerida Hiina tootjatega ning leppida tollimaksude ja muude piirangutega, mis vähendavad ettevõtete kasumimarginaale. Seetõttu on otsused investeerida uutesse platvormidesse ja akutehastesse erakordselt riskantsed.
Tööstus seisab valiku ees: kas kiirendada elektrifitseerimist ja võtta vastu suured lühiajalised kulud või liikuda aeglasemalt ja riskida turuosa kaotamisega. Just siin ootavad tootjad Brüsselist signaali, mis aitaks hinnata, milline strateegia on pikemas plaanis ellujäämiseks realistlik.
Lootus Euroopa Liidu toetuspaketile
Tööstus ootab, et Euroopa Liit esitaks ulatusliku toetuspaketi, mis annaks nii ajapikendust kui ka rahalist hingamisruumi. Seda paketti nähakse võimalusena pehmendada 2035. aasta ranget tähtaega, mil traditsioonilised sisepõlemismootorid peaksid etapiviisiliselt kaduma. Autotootjad loodavad, et regulatsioone kohandatakse nii, et üleminek toimuks sujuvamalt ja etteaimatavamalt.
Tootjate ootused
Autotootjad ei oota üksnes rahalist tuge, vaid ka selgemaid ja stabiilsemaid reegleid, mis võimaldaksid tootmist pikemalt ette planeerida. Nende eesmärk on, et otsused aitaksid säilitada töökohti ja kasumlikkust seni, kuni elektrisõidukite nõudlus alles kasvab. Ilma sellise paindlikkuseta võivad mitmed investeerimisplaanid jääda ootele või kanduda sootuks teistesse piirkondadesse.
Toetuspaketti nähakse tööstuses omamoodi lootuse sümbolina, sest see võiks pakkuda enam paindlikkust üleminekuperioodil. Tootjad loodavad, et nii õnnestub vältida järsku murdepunkti, mis ohustaks nii tehaseid kui ka tarnijaid. Just seetõttu käib Brüsselis tihe kulissidetagune dialoog, kus iga sõnastus võib osutuda otsustavaks.
Paindlikkuse soov 2035. aasta suhtes
Autotootjad ei nõua 2035. aasta eesmärgist loobumist, vaid teatud erandite ja vahe-eesmärkide kehtestamist. Nad soovivad, et elektriautode kõrval jääks ruumi ka madala heitmega tehnoloogiatele. Eriti rõhutatakse sisepõlemismootoriga sõidukeid, mis töötavad CO₂-neutraalsete kütustega, ning vajadust säilitada koht pistikhübriididele.
Tööstuse hinnangul võimaldaksid sellised erandid liikuda elektrifitseerimise suunas järkjärgulisemalt ja väiksema šokiga. Pistikhübriidid nähakse sobiva vahevariandina eelkõige piirkondades, kus laadimistaristu on veel nõrk ja arendamata. Samuti rõhutatakse, et alternatiivsed kütused võivad olla võtmetähtsusega raskema transpordi puhul, kus puhtalt elektriline lahendus ei pruugi olla tehniliselt ega majanduslikult mõistlik.
Võimalik otsuste edasilükkamine
Kuigi toetuspaketi avalikustamine oli algselt kavandatud 10. detsembriks, ringlevad tööstuses jutud, et tähtpäeva võidakse edasi lükata. Allikate väitel võtab Euroopa Komisjonile vajalik kooskõlastusprotsess rohkem aega, kuna arutelud on muutunud üha keerukamaks. Ametlikku kinnitust edasilükkamisele pole, ent autosektor jälgib kuupäeva kasvava ärevusega.
Kui sellised kuulujutud jõuavad korraga peaaegu kõikide tootjateni, viitab see tavaliselt intensiivsele tööle kulisside taga. Ettevõtted püüavad mõista, kas nende plaanid elektri- ja hübriidsõidukite osas sobituvad tulevikureeglitega või on vaja strateegiat kiiresti korrigeerida. Ebakindlus suurendab survet, sest autotööstuse investeerimistsüklid on pikaajalised ning valed otsused võivad maksta miljardeid.
Poliitiline surve ja Komisjoni vastus
Aruteludesse on sekkunud ka kõrged poliitikud, nende seas Saksamaa kantsler Friedrich Merz. Oma kirjas palus ta tungivalt teha erandeid nii pistikhübriididele kui ka eriti tõhusatele sisepõlemismootoritele. Selline poliitiline sekkumine on märgatavalt tugevdnud autotootjate positsiooni läbirääkimistel.
Euroopa Komisjoni esindajad rõhutavad samal ajal, et seni välja käidud tähtajad on pigem suunavad kui kivisse raiutud, ning lõplikud otsused tehakse alles pärast kõigi ettepanekute põhjalikku kaalumist. Selline sõnastus jätab tööstuse ooterežiimi, ent annab samas lootust, et reegleid võidakse kohandada. Järgmised nädalad võivad olla sektori jaoks otsustava tähtsusega, sest just nüüd pannakse paika, milline saab olema Euroopa autotööstuse rada kuni 2035. aastani ja ka pärast seda.
