Talverehvid on enamiku autojuhtide jaoks enesestmõistetav valik. Sageli unustatakse aga teine sama oluline turvalisust mõjutav tegur – rehvirõhk. Isegi parimad rehvid ei tööta õigesti, kui nende rõhk on vale.
Rehvirõhk ja külmad ilmad
Madalad temperatuurid mõjutavad otseselt rehvis olevat õhku – külmaga rõhk langeb kiiremini kui suvel. Seetõttu tuleb talvel rehvirõhku kontrollida sagedamini kui tavaliselt. Liiga madal rõhk halvendab haarduvust, suurendab kütusekulu ja lühendab rehvide eluiga.
Autotootja märgib iga sõiduki jaoks sobiva rõhuväärtuse selgelt ära – seda leiab nii kasutusjuhendist kui ka kleebiselt juhipoolsel uksepiidal. Nendest soovitustest tuleb kindlasti kinni pidada. Õigesti seadistatud rehvirõhk parandab auto stabiilsust, juhitavust ja vähendab avarioriski. Seetõttu on rõhu regulaarne kontrollimine sama tähtis kui hooajaline rehvide vahetus.
Kuidas peaks olema talverehvides rõhk?
Täpsed rehvirõhu näidud leiab auto kasutusjuhendist või juhiukse sisekülje kleebiselt. Seal toodud väärtused arvestavad auto kaalu, vedrustuse ülesehitust ja rehvitüüpi. Need on alus, millest iga autojuht peaks lähtuma.
Spetsialistid soovitavad talvel lisada tootja miinimumsoovitusele ligikaudu 0,1–0,2 baari. Nii kompenseeritakse loomulik rõhulangus külma tõttu. Oluline on rehvirõhku mõõta külmade rehvidega – kõige parem hommikul, kui auto pole veel sõitnud.
Miks rehvirõhk talvel väheneb?
Rõhk langeb, sest külm õhk tõmbub rehvis kokku. Iga umbes 10 °C temperatuurilangus vähendab rehvirõhku ligikaudu 0,1 baari võrra. Sügise ja talve temperatuuride erinevus võib ulatuda mitmekümne kraadini, mistõttu rõhk rehvides langebki loomulikult.
Lisaks mõjutavad rõhku ka tehnilised pisiasjad, näiteks kergelt lekkiv klapp või ratta väiksemad tihendusvead. Külmaga muutuvad need probleemid märgatavamaks ja õhk pääseb kiiremini välja. Selle tagajärjel halveneb veelgi rehvi kontakt teekattega.
Kui sageli tuleks rehvirõhku kontrollida?
Talvel tuleb rehvirõhku kontrollida tihedamalt kui suvel. Soovitatav on seda teha vähemalt korra kuus, enne pikemat sõitu või pärast järsku temperatuurilangust. Nii väldid ebameeldivaid üllatusi teel.
Usaldusväärseim tulemus saadakse siis, kui rehvirõhku mõõdetakse hommikul, pärast pikemat seismist. Regulaarne kontroll parandab ohutust ja aitab ühtlasi raha säästa, sest vale rõhk suurendab kütusekulu ning kiirendab rehvide kulumist.
Millised riskid kaasnevad vale rehvirõhuga?
Liiga madal rehvirõhk halvendab talvel auto juhitavust veelgi. Pikeneb pidurdusteekond, haarduvus väheneb ning suureneb oht rehv vigastada, näiteks löökauku sõites. Samuti tõuseb kütusekulu, sest auto veeremine muutub raskemaks.
Liiga kõrge rehvirõhk vähendab rehvi kokkupuutepinda teega. Jäisel või lumisel teel on see eriti ohtlik, sest väiksem kontakt tähistab kehvemat haarduvust. Seetõttu on kõige mõistlikum järgida tootja soovitusi ja vajadusel talvise püsikülmaga teha vaid väike korrigeerimine.
