Sõit pimedal ajal ja vihmas: tänapäevased lahendused, mis teevad öised teed turvalisemaks

Sügisest kevadeni möödub suur osa Eesti autojuhtide sõitudest pimedas ja sageli ka vihmas või lörtsis. Nähtavus on hullem, teed on libedamad ja tähelepanu hajumine maksab rohkem kätte kui kuiva ja valge ilmaga.
Viimastel aastatel on aga nii autotootjad kui ka seadusandjad toonud turule lahendusi, mis aitavad pimedal ajal turvalisemalt liikuda. Osa neist on juba paljudel autodel olemas, teisi peab juht ise teadlikult kasutama või oma sõiduharjumusi muutma.
LED-esituled ja automaatne kaugtulede lülitus: millest päriselt kasu on
Paljudel uuematel autodel on halogeenpirnid asendunud LED-tehnoloogiaga, mis annab selgema ja ühtlasema valgusvihu. LED-id aitavad paremini näha nii tee servi kui ka teeäärseid objekte, näiteks jalakäijaid ja metsloomi.
Kuigi mõni juht kurdab, et vastutulevate autode LED-tuled pimestavad, on probleem sageli seotud vale tulekõrguse või lisavalgustite seadistusega. Väärt on lasta hoolduses üle kontrollida tulede reguleering, eriti pärast vedrustuse või pagasikoormuse muutust.
Automaatne kaugtulede lülitus aitab kasutada maksimaalselt valgust, samas teisi pimastamata. Süsteem tuvastab vastutulevad ja ees sõitvad sõidukid ning lülitab kaugtuled ajutiselt lähituledele.
Kui auto seda funktsiooni ei paku, tasub juhil teadlikult kasutada kaugtulesid sagedamini seal, kus kedagi ei pimesta. Eestis on pimedatel kõrvalteedel just kaugtuled see, mis annab lisasekundid ohu märkamiseks.
Adaptiivne püsikiirusehoidja ja sõidurajahoideja pimedas
Adaptiivne püsikiirusehoidja aitab hoida ühtlast pikivahet ja vähendab vajadust pidevalt gaasi ja pidurit vajutada. Pimedal ajal vähendab see väsimust, sest juht ei pea nii intensiivselt kiirust jälgima, kuid tähelepanu teelt ei tohi see asendada.
Sõidurajahoideja jälgib teejooni ja annab teada, kui auto kaldub rajast välja. Öösel ja vihmaga, kui tee ääred on halvasti nähtavad, võib see olla väärtuslik abimees. Samas ei pruugi süsteem kulunud või lume all olevate teejoonte korral korrektselt töötada.
Oluline on mõista, et mõlemad süsteemid on abivahendid, mitte automaatne juht. Pimedas ja halva nähtavuse korral ei tohi juht loota ainult elektroonikale, eriti kitsastel või keerulisel profiiliga teedel.
Kui tee tingimused on väga muutlikud, näiteks tugev lörts või porine maantee, võib süsteem hakata sagedasti hoiatama või sekkuma. Sellisel juhul võib olla mõistlik süsteem ajutiselt välja lülitada ja kohandada sõitu vastavalt oludele.
Vihmas, lörtsis ja uduga: nähtavus pole ainult tuledest
Pimedas tugeva vihmaga sõites kaob osa tulede valgusest ära veekardina ja märja asfaldi peegelduste tõttu. Siin mängib olulist rolli klaasipuhastite ja klaasivedeliku seisukord, samuti esiklaasi üldine puhtus.
Kui kojamehed jätavad triipe või tekitavad „udu“, on aeg need välja vahetada. Hea on meeles pidada, et klaasipuhastid kuluvad ka siis, kui auto seisab, nii et mitme aasta tagune komplekt ei pruugi enam oma ülesannet täita.
Vihma- ja niiskusanduriga varustatud autodel tasub üle vaadata, kas automaatrežiim töötab juhi jaoks piisavalt kiiresti. Kui süsteem jätab klaasi liiga kauaks niiskeks, võib olla parem valida käsitsi töörežiim ja sobiv sagedus.
Uduste akende probleem on pimedal ajal eriti häiriv, sest vähendab kontrasti ja muudab vastutulevate autode tuled ebamääraseks helgiks. Korralikult töötav kliimaseade, õige õhuringlusrežiim ja vajaduse korral tagaklaasisoojendus on siin sama tähtsad kui head esituled.
Juhi väsimus ja tähelepanu: tehnika ei päästa, kui pea ei tööta

Öine sõit on paratamatult väsitavam, sest keha bioloogiline rütm eelistab puhkeaega. Isegi kui auto on varustatud väsimusehoiatuse ja juhi jälgimise süsteemiga, ei suuda need asendada piisavat und ja pause.
Kui sõit tuleb teha hilistel tundidel, tasub planeerida lühemad sõiduetapid ja vähemalt paar kümneminutilist pausi. Vältida tasub „viimase pingutuse“ sõite, kus juht proovib iga hinna eest kohale jõuda, kuigi uni juba peale kipub.
Ka heledad ekraanid autos võivad pimedas silmi väsitada. Paljudel sõidukitel on võimalik valida öörežiim, mis vähendab eredust ja muudab värvid tumedamaks. See aitab hoida kontrasti tee ja ekraani vahel ning vähendab tahtmatut pilgu kinnijäämist ekraanile.
Telefoniga tegelemine roolis on pimedal ajal veelgi riskantsem kui päeval, sest silmade kohanemine ekraani valguse ja pimeduse vahel võtab rohkem aega. Ohutum on kasutada pardasüsteemi või hoida telefon üldse käeulatusest eemal.
Rehvid, kiirus ja pikivahe: füüsika ei küsi, kui hilja on
Pimedas ja märjal teel muutub iga ohuolukord teravamaks, sest reageerimiseks on vähem aega. Seetõttu tasub harjumuseks võtta veidi väiksem sõidukiirus kui päeval samal teelõigul ja pikem pikivahe ees sõitva autoga.
Rehvide seisukord on otseses seoses pidurdusteekonna ja juhitavusega. Kulumispiirile lähedased rehvid võivad veel olla seaduslikud, kuid märjal teel kaotavad nad vett väljutava võime juba oluliselt varem. See suurendab vesiliu ohtu, eriti sügavates vihmavaaludes.
Ka suverehv märjal külmal asfaldil ei käitu samamoodi nagu soojal suvepäeval. Kui temperatuur langeb öösiti nulli lähedale, tasub tähelepanelikumalt jälgida, kas teele ei teki musta jääd, eriti sildadel ja avatud maastikul.
Auto elektroonilised abisüsteemid, nagu veojõukontroll ja stabiilsuskontroll, aitavad küll libisemist ohjata, kuid ei lühenda füüsikaseadusi trotsides pidurdusteekonda. Juhi otsustada jääb alati see, millise kiirusega ta antud oludes liigub.
Millal tasub mõelda autovahetusele või lisavarustusele
Kui auto on vanem ega paku kaasaegseid valgus- ja ohutussüsteeme, ei tähenda see automaatselt, et see on pimedal ajal ohtlik. Sageli on võimalik palju võita korralike tulede reguleerimise, paremate pirnide ja uute kojameeste abil.
Lisavalgustite paigaldamine võib olla põhjendatud neile, kes sõidavad palju valgustamata maateedel. Siin tuleb aga kindlasti järgida kehtivaid nõudeid ja otsida lahendusi, mis ei pimesta teisi liiklejaid ning on ametlikult lubatud.
Autovahetuse puhul tasub hinnata, kui palju sõite toimub pimedas ja halva nähtavusega. Kui see moodustab märkimisväärse osa aastasest läbisõidust, on mõistlikum eelistada mudelit, millel on head esituled, vihma- ja valgusandurid ning vähemalt mõned juhiabid.
Kui tekivad kahtlused auto tehnilise seisukorra osas, näiteks tulede efektiivsuses või pidurisüsteemi töös, tasub pöörduda usaldusväärse töökoja poole. Mõned hooldustööd, eriti pidurite ja tulede seadistamine, peaksid jääma spetsialistide teha.









0 kommentaari