Kohv on paljude inimeste jaoks mitte ainult aromaatne hommikune rituaal, vaid ka kiire viis energia ja keskendumisvõime taastamiseks. Ometi märkavad paljud, et pärast tassitäit seda lemmikjooki tekib ebameeldiv sisemine värin, südame kloppimine või isegi ärevus, mis haarab justkui kogu keha.
Võite tunda, et kohv annab reipust ja ärksust, kuid samal ajal võib see esile kutsuda ka füsioloogilisi reaktsioone, mis meenutavad ärevushoogusid. Seetõttu hakkavad paljud kartma, et kohv neile lihtsalt ei sobi, kuigi tegelikult peitub probleem sagedamini mitte joogis endas, vaid organismi reaktsioonis kofeiinile või ebasobivates tarbimisharjumustes.
Selleks et saaksite kohvi nautida ilma pinge ja ärevuseta, tasub mõista, mis teie organismis iga tassitäie järel toimub. Alles siis on võimalik oma harjumusi teadlikult kohandada ja rõõmu tunda meeldivast joogist ilma ebamugavate aistinguteta.
Miks võib kohv tekitada ärevustunnet
Paljud näevad kohvis eelkõige kofeiinist tulenevat erksust, kuid organismi reaktsioon sellele ainele on märksa laiem. Kofeiin on tugev kesknärvisüsteemi stimulaator, mistõttu on loomulik, et see võib võimendada nii meeldivaid aistinguid kui ka neid, mida te üldse kogeda ei soovi.
Kofeiin aktiveerib närvisüsteemi ja suurendab adrenaliini eritumist. Organism tõlgendab seda kui signaali tegutsemiseks: südamerütm kiireneb, hingamine muutub pinnapealsemaks ja kiiremaks, mõte jookseb kiiremini. Selline füsioloogiline seisund sarnaneb väga ärevusega, mistõttu võivad need tunded mõnel inimesel sulanduda psühholoogilise pingega.
Oluline on mõista, et kofeiinikogus ühes tassitäies sõltub paljudest teguritest: ubade sordist, röstimisest, jahvatusest ja isegi valmistamisviisist. Keskmises 237 ml tassitäies võib olla umbes 100 mg kofeiini, kuid praktikas võib see kogus olla nii poole väiksem kui ka poole suurem. Inimesed, kes reageerivad kofeiinile tundlikumalt, võivad ärevussümptomeid kogeda ka märksa väiksemast kogusest.
Kofeiin ja aju lõõgastussignaalid
Inimese aju toodab looduslikult ainet nimega adenosiin. See vastutab rahutunde, unisuse ja nende signaalide eest, mis annavad kehale märku, et on aeg lõõgastuda. Mida rohkem adenosiini koguneb, seda selgemini saab organism aru, et läheneb puhkeaeg.
Kofeiini struktuur sarnaneb adenosiini omaga, mistõttu ta seondub samade retseptoritega. Nii jäävad ajurakud tegelikust „pea aeglasemaks võtke“ signaalist ilma. Selle asemel reageerib aju kunstlikult tekitatud aktiivsusele, mis suurendab pinget ega lase end rahulikuna tunda. See on üks põhjus, miks võite kogeda sisemist ärevust või pinget isegi väikese kohvikoguse järel.
Mõned inimesed taluvad seda protsessi hästi, teistel on ajureaktsioon palju tugevam. Seetõttu võivad ühed juua mitu tassitäit ja tunda end suurepäraselt, samal ajal kui teistel tekitab juba üks teelusikatäis lahustuvat kohvi tugevat südamekloppimist.
Füsioloogilised muutused, mis matkivad ärevushoogu
Kofeiin kiirendab südamerütmi ja tõstab vererõhku. Selle tulemusel võite tunda käte värisemist, kerget sisemist või välist värinat, kiirenenud hingamist või isegi higistamist. Kõik need sümptomid on väga sarnased nendega, mis ilmnevad ärevusepisoodi ajal. Kui olete inimene, kellel on kalduvus ärevusele, võivad need märgid omakorda tekitada täiendavat psühholoogilist pinget.
Nii tekib justkui nõiaring: kofeiin käivitab füsioloogilised muutused, aju tõlgendab need ohusignaalina ning sellele järgneb ärevus, mis ei tulene tegelikust ohust, vaid organismi eksitavast reaktsioonist.
Mida teha, et kohv ei tekitaks ärevust
Esimene samm on õppida märkama, millal teie organism on kofeiini suhtes eriti tundlik. Ärevust aitab vähendada mitu väikest harjumuste muudatust, mida tasub proovida juba täna.
Söö midagi enne kohvi. Tühja kõhuga joodud kohv imendub kiiremini ja kofeiini mõju muutub eriti intensiivseks. Toit aeglustab kofeiini imendumist ning vähendab järske energiatõuse ja -langusi, mis võivad ärevust soodustada. Nii saate stabiliseerida ka hormonaalsed reaktsioonid, kui sööte enne kohvi joomist vähemalt väikese vahepala.
Pööra tähelepanu ajastusele. Hommikul on organismis loomupäraselt kõrge kortisoolitase. Kui lisate sellele samal ajal tassi kohvi, muutub stimuleeriv mõju kahekordselt tugevaks ja võib põhjustada liialdatud reaktsiooni. Kui lükkate esimese kohvi vähemalt tund aega pärast ärkamist, annate hormoonsüsteemile aega tasakaalustuda ning vähendate ärevuse tekkeriski.
Vähenda kofeiini kogust. Kui ärevust tekitab eelkõige kofeiini hulk, võib parim lahendus olla annuse vähendamine. Tugeva musta kohvi asemel võid valida väiksema tassi, pehmemalt röstitud oad või lihtsalt lahjema joogi. Nii säilib rituaal, kuid organism ei saa liigset koormust.
Muud võimalused ärevuse vähendamiseks
Kohvitarbimine on vaid üks paljudest teguritest, mis mõjutavad emotsionaalset enesetunnet. Kui soovid tunda end päeva jooksul stabiilsemalt, tasub hoolitseda ka ülejäänud elustiili eest.
Tasakaalustatud toitumine. Organism vajab puu- ja köögivilju, valke ning häid rasvu, et hoida veresuhkru taset stabiilsena ja vähendada ärrituvust. Korrapärane toitumine aitab hoida meeleolu ühtlasema ja vähendab vajadust kohvist „kiire energia“ järele.
Piisav uni. Unepuuduses inimesed reageerivad kofeiinile märksa tundlikumalt, mistõttu ärevuse tekkerisk suureneb. 7–9 tundi kvaliteetset und ööpäevas võib olla võti paremasse enesetundesse ja rahulikumasse kohvikogemusse.
Regulaarne liikumine. Füüsiline aktiivsus – isegi lühike igapäevane jalutuskäik või kerge võimlemine – aitab kehal kiiremini toime tulla stressi ja liigse adrenaliiniga. Neil, kes armastavad kohvi, kuid kardavad ärevust, on eriti kasulik lisada oma päeva vähemalt mõned minutid teadlikku liikumist.
