Rinnavähk on üks levinumaid vähivorme maailmas ning mõjutab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides diagnoositakse iga kahe minuti järel uus juhtum. Kuigi ravivõimalused on viimastel aastatel oluliselt paranenud, tabab haigus endiselt erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesi.
Rinnavähk ei ole üksainus haigus
Teadlased rõhutavad, et rinnavähk ei ole üks kindel haigus, vaid mitu erinevat vormi, mis arenevad geneetiliste muutuste, hormoonide ja ümbritsevate kudede koosmõjus. Seetõttu on ravi sageli väga individuaalne ja sõltub kasvaja eripäradest. Vara avastamine on endiselt kõige olulisem tegur, mis võib otseselt päästa elu.
Riskitegurid ja varajane diagnoos
Texase Ülikooli Arlingtoni professor Zhaoli Liu uurib rinnavähi riskitegureid ja diagnoosimise võimalusi. Tema värsked uuringud näitavad, et parem teadlikkus ja haritus aitavad paljudel inimestel märgata haigusnähte varem. See omakorda suurendab võimalust jõuda õigeaegse ja tõhusa ravini.

Levinumad müüdid ja eksiarvamused
Rinnavähk ei ole ainult naiste haigus – sellega võivad haigestuda ka mehed. Paljud usuvad, et ainsaks sümptomiks on tükk rinnas, kuid sama olulised on ka muutused rinna kujus, naha välimuses või nibus.
Tegelikult tekib enamik juhtudest inimestel, kellel ei ole perekondlikku vähieelsoodumust. See tähendab, et ka ilma teadaoleva perekonna ajalooga risk ei kao.
Teine eksiarvamus on, et rinnavähk puudutab vaid vanemaealisi naisi. Suuremas ohus võivad olla ka noored naised, mistõttu on regulaarne kontroll kõigile oluline. Samuti ei ole mastektoomia (rinna eemaldamise operatsioon) alati vajalik – ravi valitakse iga patsiendi jaoks individuaalselt.
Kuidas haiguse äratundmine on paranenud?

Viimase kümnendi jooksul on inimeste teadmised rinnavähist märgatavalt kasvanud. 3D-mammograafia, täpsemad kuvamisuuringud ja geneetilised testid aitavad haigust avastada palju varem. See parandab ravitulemusi ja vähendab suremust.
Samuti on muutunud lihtsamaks individuaalse riski hindamine. Arstid saavad arvesse võtta elustiili, pärilikkust ja teisi tegureid ning nende põhjal arvutada haigestumise tõenäosust. See võimaldab alustada jälgimist ja ennetust juba varem.
Kas eluviis võib vähiriski vähendada?
Uuringud näitavad, et kehaline aktiivsus võib vähendada rinnavähi riski 10–20 protsenti. Kasu võib olla isegi viiest minutist intensiivsest liikumisest päevas. Füüsiline aktiivsus pärast ravi aitab samuti vähendada haiguse taastekke tõenäosust.
Oluline roll on ka toitumisel. Rohkem puu- ja köögivilju ning kiudaineid ning vähem töödeldud toite võivad parandada ravitulemusi. Eriti soodne on Vahemere piirkonna toitumisstiil, millel on kaitsev toime eriti vanemaealiste naiste puhul.
Sümptomid, mis vajavad kiiret tähelepanu
Arsti poole tuleks pöörduda, kui märkad:
- tükki rinnas,
- rinna kuju või suuruse muutust,
- naha punetust või paksenemist,
- nibu kuju muutust või sissepoole tõmbumist,
- ebaharilikke eritisi nibust,
- püsivat valu rindades.
Mida kiiremini sümptomid hinnatakse, seda parem prognoos. Isegi väikesed muutused võivad olla olulised, mistõttu ei tohiks neid eirata. Regulaarne kontroll jääb parimaks kaitsemeetmeks.
Uued läbimurded ravis

Kaasaegne meditsiin liigub järjest enam täppisravi suunas. Uued ravimid, nagu erinevad sihtmärk-inhibiitorid, aitavad aeglustada kasvaja kasvu, mõjutades konkreetseid muutunud valke. Need võivad olla tõhusamad ja sihipärasemad kui traditsioonilised ravimid.
Antikehade ja keemiaravi kombinatsioonid toimivad nagu „nutikas keemiaravi” – ravimid suunatakse eeskätt vähirakkudesse, mis aitab vähendada kõrvaltoimeid. Täpsemad kuvamisuuringud võimaldavad arstidel kasvajaid paremini näha ning neid võimalikult täpselt eemaldada.


