Paljud inimesed tõstavad randme ja heidavad pilgu nutikellale, et teada saada oma stressitaset. Sellest funktsioonist on saanud igapäevaelu lahutamatu osa miljonitele kasutajatele üle maailma, kes usuvad, et tehnoloogia aitab neil oma enesetunnet paremini mõista. Ent uued teadusandmed näitavad, et need seadmed pole sugugi nii usaldusväärsed, kui esialgu võis tunduda.
Kolmekuuline uuring paljastas üllatavad tulemused
Hollandis läbiviidud kolmekuuline uuring hindas põhjalikult populaarsete nutiseadmete võimet stressi täpselt mõõta. Uuringus osales 800 noort täiskasvanut, kes kandsid nutivõrusid Garmin Vivosmart 4 ning märgistasid regulaarselt oma subjektiivset enesetunnet – stressitaset, väsimust ja unekvaliteeti. Tulemused üllatasid isegi teadlasi.
Selgus, et seadmete näidatud stressitase ei langenud sageli kokku osalejate tegelike tunnetega. Igal neljandal osalejal näitas kell vastupidiseid andmeid sellele, mida ta tundis – näiteks rahu stressirohkes olukorras või kõrget stressi siis, kui inimene ise tundis end lõõgastunult. Need vastuolud tulid ilmsiks tänu ökoloogilise momentanalüüsi meetodile, mis võimaldas võrrelda tegelikku enesetunnet andurite salvestatud näitudega.
Kuidas nutikell stressi mõõdab?
Enamik nutikellasid hindab stressi südame löögisageduse ja selle varieeruvuse põhjal. Kuigi need näitajad tõesti muutuvad stressi korral, reageerivad nad samamoodi ka mitmele muule tegurile – näiteks füüsilisele koormusele, emotsionaalsele erutusele või isegi meeldivale elevusele. Seade ei suuda eristada eksamieelset pinget rõõmust, mida tunneme lemmikmuusikat kuulates.
Lisaks mõjutavad tulemusi ka andurite tehnilised piirangud. Üks ja sama füsioloogiline erutus võib tähendada erinevatele inimestele eri asja – ühele annab see mobiliseeriva energia, teisele on see murettekitav ärevuse signaal.
Mitte kõik funktsioonid pole võrdselt ebatäpsed
Kuigi stressimõõtmise tulemused olid pettumust valmistavad, ei osutunud kõik nutikella funktsioonid sama ebatäpseks. Une kestuse näidud langesid sagedamini kokku osalejate enda tähelepanekutega. Samas esines ebatäpsusi unekvaliteedi ning puhanutunde hindamisel pärast ööund.
Võrdlemisi hästi toimis ka nn „keha aku“ funktsioon, mis hindab väsimuse taset südamerütmi ja füüsilise aktiivsuse andmete põhjal. See osutus usaldusväärsemaks kui stressimõõdik, kuigi ei pruugi olla täpne iga inimese puhul.
Võimalikud rakendused vaimse tervise toetamisel
Uuring näitas, et teatud tüüpi andmetel – näiteks uneanalüüsil – võib olla praktiline väärtus. Projekti „WARN-D“ raames püütakse luua süsteemi, mis suudaks prognoosida tudengite depressiooni episoode nende unetsükli muutuste järgi. See viitab, et kuigi praegune tehnoloogia ei täida kõiki reklaamitud lubadusi, saab seda siiski rakendada vaimse tervise toetamiseks.
Nutikell – elustiilivahend, mitte meditsiiniseade
Oluline on mõista, et nutikellad on eelkõige elustiili aksessuaarid, mitte täpsed meditsiiniseadmed. Eksperdid hoiatavad, et nende näitude põhjal ei tohiks langetada otsuseid, mis on seotud tervisega. Nutiseadmed võivad olla kasulikud kui lisatööriist enesetunde jälgimiseks, kuid nende esitatud andmeid ei tohiks võtta kui lõplikku tõde.
Kuidas stressinäiteid mõistlikult kasutada?
Kuigi uuringu järeldused võivad mõnd kasutajat pettuda, aitavad need tehnoloogia tänast taset realistlikult hinnata. Seni, kuni tootjad ei loo süsteeme, mis suudaksid eristada füüsilist koormust emotsionaalsest stressist, tuleks nutikella stressimõõtmise funktsiooni suhtuda ettevaatusega.
See funktsioon võib olla põnev ja mõnel juhul ka kasulik, kui tahame oma keha reaktsioone paremini tundma õppida, kuid seda ei tasu käsitleda usaldusväärse tervisenäitajana. Pigem sobib see uudishimu rahuldamiseks ja üldise trendi jälgimiseks, mitte täpsete diagnooside või oluliste terviseotsuste aluseks.
