Inimõiguste komitee arutas 8. oktoobri istungil parlamendi järelevalve küsimust seoses lapse õigusega saada ülalpidamist. Alaealiste laste ülalpidamine on vanemate põhiseaduslik kohustus.
Lapse ülalpidamine ja praktikas esinevad probleemid
Kui lapse vanemad elavad lahus, peavad mõlemad vanemad oma alaealisele lapsele andma materiaalse ülalpidamise proportsionaalselt oma varanduslikule seisundile. Ometi on lapse ülalpidamise maksmisest kõrvalehoidmine muutunud suureks probleemiks nii üksikvanemate kui ka riigi jaoks.
Komitee istungil osalenud üksikema rääkis, kuidas lapse isa on kuueteistkümne aasta jooksul vältinud ülalpidamise maksmist pojale, ehkki kohus on tuvastanud, et tal on selleks vahendid – on hinnatud finantsasutuste ja hotellide väljavõtteid ning tuvastatud, et mees lendab, reisib ja mängib kasiinodes. Lapse isa varjab aga oma sissetulekut ning tegeleb üksnes füüsilisest isikust ettevõtjana.
Isiklik kogemus: pikk ja koormav õiguste eest seismine
„Selle tõendamiseks kulus mul terve aasta – pidin ise esitama avaldusi politseile, vaidlustama prokuröri otsuse, sest kriminaalmenetlus oli lõpetatud, osalema kahes kohtuistungis, end ise esindama ja ise koostama kõik menetlusdokumendid,“ rääkis lapse ema. „Alles pärast seda pikka teed määrati isale 60 päeva aresti.“
Naisel tuli tõdeda, et ka pärast lapse õiguste rikkumise ja põhiseadusliku kohustuse täitmata jätmise tõendamist ei ole isa siiski hakanud lapsele ülalpidamist maksma.
Üksikvanemate lapsed ja „Sodros“ ülalpidamisfond
Komisjoni esimees Laurynas Šedvydis juhtis tähelepanu sellele, et istungil osalenud ema juhtum on vaid üks paljudest sarnastest. „Sodra“ laste ülalpidamise fondi süsteemis on ligikaudu 11 000 last, kellele makstakse välja osa vanemate tasumata ülalpidamisest (kuni 126 eurot kuus).
Need lapsele makstud summad üritab „Sodra“ hiljem vanematelt tagasi sisse nõuda. Vanemate koguvõlg „Sodrale“ on ligikaudu 20 miljonit eurot, kuid aasta jooksul suudetakse tagasi saada vaid umbes 4 miljonit eurot.
Võimalikud uued mõjutusmeetmed
Esimees tõstis esile istungil osalenud ema ettepaneku, et riik võiks kehtestada pikemaajalise mõjuga meetmed, näiteks teatud eriõiguste piiramise. Lapse ülalpidamise eest võitleva ema arvates võiks kaaluda selliseid piiranguid nagu õigus juhtida autot, õigused jahipidamiseks või lennukiga reisimiseks.
L. Šedvydis tõstatas ka küsimuse, kas mõjusaks meetmeks ei võiks olla osaliselt pensioniks mõeldud maksete ümber suunamine lapse ülalpidamise katteks.
Välisriikide praktika ja kehtiv karistusõigus
Vaikuste õiguste kaitse kontrollija büroo vanemnõunik Eivilė Žemaitytė selgitas, et mitmes riigis rakendataksegi teatud eriõiguste piiranguid – näiteks Lätis, Eestis, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Justiitsministeeriumi esindaja Martynas Dobravolskas rõhutas, et lapse ülalpidamise kohustusel on eriline staatus – see on põhiseaduslik kohustus. Selle tsiviilõigusliku kohustuse täitmata jätmise eest võib isikut karistusõiguslikult vastutusele võtta, määrata kuni kahe aasta pikkuse vangistuse ning rakendada karistusõiguslikke mõjutusmeetmeid.
Samal ajal juhiti tähelepanu asjaolule, et eeluurimised lõpetatakse sageli põhjusel, et ei suudeta tõendada kohustuse pahatahtlikku rikkumist.
Komitee edasised sammud
Arvestades, et sageli satuvad üksikvanemate lapsed vaesusriski seoses teise, eraldi elava vanema põhiseadusliku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega ning et kehtiv laste ülalpidamise tagamise süsteem ei kaitse piisavalt lapse õigust olla hoitud vaesuse ja sellest tuleneva diskrimineerimise eest, tegi komitee otsuse pöörduda valdkondadevahelise lapse heaolu nõukogu poole.
Komitee palub nõukogul analüüsida olukorda tervikuna ning esitada ettepanekud probleemi lahendamiseks, et tagada laste õiguste parem kaitse ja tõhusam ülalpidamise süsteem.
