Kolme aastakümnega on Leedu elanike finantskirjaoskus märgatavalt kasvanud: raha säästab koguni 82 protsenti elanikest. Peaaegu pooled neist (46 protsenti) panevad iga kuu kõrvale 100–500 eurot, veel 8 protsenti suudab säästa üle 500 euro kuus, selgub „Artea“ tellitud avaliku arvamuse uuringust.
Siiski suudaks vaid kolmandik riigi elanikest oma säästude arvelt toime tulla kauem kui pool aastat. Eksperdid nendivad, et kuigi Leedu elab täna paremini kui kunagi varem, seisab osa inimestest endiselt silmitsi tõsiste raskustega.
Muljet avaldav majanduslik hüpe iseseisvusajal
„Artea“ peaökonomist Indrė Genytė-Pikčienė rõhutab, et Leedu areng pärast iseseisvuse taastamist on olnud tõeliselt muljet avaldav ning majanduslik hüpe üks suurimaid kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Selle kinnituseks on nii SKP kasv kui ka teised olulised majandusnäitajad.
„Iseseisvuse taastamise järel oli Leedu justkui puurist vabastatud loom – meil ei puudunud tahtest kasvada ja edasi liikuda. Tänase majandusliku heaolu pidime sisuliselt nullist üles ehitama, sest meie stardipositsioon ega varasem kogemus ei olnud võrreldavad Lääne-Euroopa riikidega.
Pidime ellu viima hulga reforme ja tegema palju „kodutööd“, mis lubas meil kiiresti edasi liikuda ja – võib julgelt öelda – muutuda rikkamaks kui kunagi varem,“ ütleb Genytė-Pikčienė.
Haridus kui kõrge elatustaseme eeltingimus
„Investors forum“ juht Vytautas Šilinskas leiab, et Leedul takistab jõudmast kõrgeima elatustasemega riikide tasemele eelkõige kehv haridussüsteem. „Kui võrdleme end ülejäänud maailmaga, oleme keskmisest Maa elanikust ligikaudu 2,5 korda jõukamad. Euroopa Liidus läheneme keskmisele tasemele, kuid tõeliste tipptegijate klubisse kuulumisest jääb siiski veel puudu.
Muidugi on vaatenurki, mille kaudu oma arengut hinnata, väga erinevaid, ning kõikides valdkondades pole edasiminek olnud ühtlane. Sotsiaalprobleemide lahendamine algab minu hinnangul haridusest. Ainult see saab avada inimestele tee isikliku heaolu poole, võimaldada olemasolevaid võimalusi kasutada ning samal ajal rohkem panustada riigi arengusse,“ räägib Šilinskas.
Majanduskasv ei lahenda automaatselt sotsiaalprobleeme
Leedu Sotsiaalteaduste Keskuse Sotsioloogia instituudi doktorant ja sotsiaalpoliitika analüütik Žeimantė Straševičiūtė rõhutab, et pelgalt majanduskasv ei taga sotsiaalprobleemide lahenemist. Tähelepanu väärivad viimaste aastate ühed kõrgemad sissetulekute ebavõrdsuse ja vaesusriskiga seotud näitajad ning samuti Läänemere-äärsete ja teiste EL riikidega võrreldes kehvad eakate tervisenäitajad.
Sotsiaalprobleemide leevendamisele võiks kaasa aidata suurem maksude progressiivsus. Nii kogutud vahendeid saaks ümber jagada ning suunata need tugevamalt avalike institutsioonide tegevusse – tagamaks inimestele võrdsed võimalused.
„Inimese elukeskkond mõjutab oluliselt tema edasist eluteed. See on seotud võimalustega ja valikutega, mis inimesele tema kontekstis kättesaadavad on. Materiaalselt turvalisem ja jõukam keskkond ei loo mitte ainult soodsamaid tingimusi saavutada ühiskondlikult aktsepteeritud edu, vaid kujundab ka positiivsemaid sisemisi hoiakuid.
Selleks, et sotsiaalne lõhe väheneks, on riigil äärmiselt oluline investeerida haridusse, tervishoidu ja sotsiaalkaitsesse. Need valdkonnad saavad aidata tagada paremad stardipositsioonid ka neile, kes tulevad vähemkindlustatud peredest või keerulisemast sotsiaalsest keskkonnast,“ selgitab dokt. Straševičiūtė.
Kasvuteel ootavad ees vaesuse- ja keskmise sissetuleku lõksud
„Artea“ ökonomisti sõnul on palgakasv Leedus viimastel aastatel olnud üks kiiremaid kogu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide seas ning ületanud inflatsiooni. Koos palkadega on kasvanud ka sotsiaaltoetused ja pensionid.
Samas juhib „Artea“ peaökonomist tähelepanu Leedus väga teravalt esile kerkivale nn töötuse lõksu probleemile, mille ulatus on üks suuremaid Euroopa Liidus. „Töötuse lõks näitab, kui palju inimene kaotab toetustes ja kui suure maksukoormuse ta tööle asudes endale kaela saab. Leedus on motivatsioon loobuda toetustest, minna tööle ja võtta vastu madala kvalifikatsiooniga töö üks madalamaid kogu EL-is.
Meil ei ole maksuvaba tulu viidud vastavusse miinimumpalgaga, mistõttu hakkab tööle asunud inimesele kohe kehtima märkimisväärne maksukoormus, samal ajal kaovad ära toetused ja abimeetmed. Oluline on aidata inimestel neist lõksudest väljuda ja edukalt tööturule integreeruda,“ rõhutab Genytė-Pikčienė.
Säästmist piirab madal sissetulek
„Artea“ tellitud küsitlus näitas, et koguni 78 protsenti mittesäästjatest ei pane raha kõrvale seetõttu, et sissetulekud on liiga väikesed. Veerand vastanutest märkis, et neil puudub reaalne võimalus oma kulusid vähendada. Genytė-Pikčienė toob välja, et koos majanduskasvuga puutub Leedu kokku ka teist tüüpi lõksuga.
See on nn keskmise sissetuleku lõks, mis tekib siis, kui odavale tööjõule rajatud majanduskasv jõuab oma piirini: palkade tõustes muutub ainult madalate kuludega rahvusvahelisel turul konkureerimine keeruliseks. Seetõttu peab Leedu mõtlema majanduse ümberkujundamisele ja üleminekule kõrge lisandväärtusega sektoritel põhinevale majandusmudelile.
„Kui soovime astuda järgmisele arengutasemele, peame otsima majandusele uusi vedureid. Heaks näiteks võiksid olla meie laserite või biotehnoloogia sektorid. Teisisõnu, peame õppima müüma mitte odavamalt, vaid kallimalt. Seda saame teha keskendudes kvaliteedile, innovatsioonile ja suurele lisandväärtusele,“ selgitab Šilinskas.
Uuring: mida Leedu elanikud ise kogevad?
Leedu elanike küsitluse viis „Artea“ panga algatusel tänavu aprillis läbi uuringufirma „Spinter Research“. Kokku küsitleti 1019 täiskasvanud vastajat vanuses 18–75 eluaastat üle kogu Leedu.
