Talv Eestis toob alati kaasa omad katsumused – isegi siis, kui lund veel napib, võivad öökülmad teha aiale palju kahju. Kiired temperatuurimuutused, külmuv pinnas ja jäine tuul mõjub esmalt taimedele, eriti neile, mida kasvatate oma aias või köögiviljapeenardel.
Talvised öökülmad – oht ka tugevatele taimedele
Kui sügisel sai veel loota pehmemate ilmade peale, siis talve lähenedes muutuvad külmad ööd intensiivsemaks, sügavamaks ja ohtlikumaks isegi vastupidavatele taimedele. Sageli loodavad aednikud, et taimed tulevad ise toime, kuid talvine külmaperiood ei ole aeg, mil tasub riskida.
Isegi püsililled, marjapõõsad ja noored viljapuud võivad viga saada, kui neil puudub piisav kaitse. Juured võivad külmuda, koor lõheneda ning lehed ja pungad saada külmakahjustusi. Seepärast on väga oluline taimed juba varakult ette valmistada saabuvateks öökülmadeks ja talvekülmaks.
Kata taimed paksu kaitsekihiga
Talviste külmade vastu on vaja vastupidavamaid ja pikemaks ajaks mõeldud katteid. Agrokangas, kuuseoksad, vanad linad või spetsiaalsed talvekatted sobivad hästi tundlikumate taimede ja nende osade kaitsmiseks.
Sellised katted pannakse peale mitte üheks ööks, vaid terveks külmaperioodiks. Oluline on jätta õhuvahe katte ja taime vahele. Õhukiht toimib loodusliku isolatsioonina, hoiab soojust ja kaitseb äkiliste temperatuurilanguste eest, mis on talvel eriti ohtlikud.
Multši pinnas paksema kihina
Suvel aitab multš hoida niiskust, kuid talvel muutub see üheks kõige olulisemaks kaitseks külma vastu. Taimede ümber võib laotada 10–15 cm paksuse multšikihi. Selleks sobivad:
- õled,
- kompost,
- puukoor,
- kuivanud lehed,
- okaste kiht.
Selline kattekiht toimib nagu soe pinnasemantel – see vähendab mulla läbikülmumise sügavust ja kaitseb juuri külmalöögi eest. See on eriti tähtis noorte puude ja tundlike püsikute juurestiku jaoks.
Kasta mulda enne tugevaid külmi
Kuigi see võib tunduda ebaharilik, hoiab niiske pinnas talvel soojust paremini kui kuiv. Kui ilmaprognoos lubab tugevamat külma, võib taimi ümbritsevat mulda kasta juba päev enne temperatuuri langust.
Niiskus kogub päeval soojust ja annab seda öösel aeglaselt ära, kaitstes juureala külma eest. Oluline on mitte kasta liiga ohtralt, et pinnas ei muutuks liigselt vettinud ega hakkaks pealispinnalt kinni külmuma.
Kaitse potitaimi läbikülmumise eest
Vaasides ja pottides kasvavad taimed on talvel kõige haavatavamad, sest vähene mullakogus ei paku piisavat looduslikku isolatsiooni. Nende eest tuleb hoolt kanda juba enne püsivate külmade tulekut.
Potitaimi saab kaitsta nii:
- tõstes need garaaži, verandale või kasvuhoonesse,
- mähkides potid sooja materjali sisse,
- kaevates potid maasse ja kattes need multši või okstega.
Kui soovite potitaime jätta õue, tuleb pott kindlasti isoleerida mullitava kilega, kangaga või puukoore kihiga, et vähendada mulla läbikülmumist.
Kaitse noorte puude tüvesid lõhenemise eest
Talvel muutub temperatuur eriti kiiresti. Päeval soojeneb puutüvi päikese käes, öösel jahtub aga järsult. See võib põhjustada koore lõhenemist. Noori puid saab kaitsta, kui mässida nende tüved ümber spetsiaalse aiasideme, jutekanga või kuuseokstega.
Nii vähendate temperatuurishoki ohtu ning ühtlasi kaitsete tüvesid ka näriliste eest, kes armastavad talvel noorte puude koort näksida.
Kasuta soojust koguvad esemed
Tundlikumate taimede ümber võib asetada kive, telliseid või veenõusid. Päeval soojenevad need päikese käes ja öösel annavad soojuse aeglaselt ümbritsevale õhule tagasi. Nii tekib taimede ümber väike soojem mikrokliima, mis võib otsustada, kas taim talub külmalainet või mitte.
Jälgi ilma ja tegutse õigel ajal
Talvised ilmaolud Eestis võivad muutuda väga kiiresti – ühel päeval on temperatuur veel üle nulli, järgmisel võib saabuda äkiline pakane kuni –10 kraadini. Seepärast on oluline järgida regulaarselt ilmaprognoose ja reageerida õigel ajal.
Mida varem oma taimi kaitsete ja ette valmistate, seda rohkem neist kevadeks elusana ja tervena vastu peab.
