Viimastel aastatel on Eesti elanikud üha sagedamini hakanud tasuma ostude eest pangakaardiga. Ainuüksi 2025. aasta teises kvartalis tehti Eestis väljastatud maksekaartidega tehinguid kokku 22,7 miljardi euro väärtuses, samas kui täpselt aasta varem ulatus see summa 18,39 miljardi euroni, selgub Eesti Panga andmetest.
Ometi on sularaha endiselt oluline. Miks see nii on ja kumba eelistada, selgitab „Luminori“ panga igapäevapanganduse juht Aušrinė Mincienė.
Kaardiga on lihtsam rahaasju jälgida
Maksekaardiga tasudes ja raha ühel arvelduskontol hoides on oma rahakasutust märksa lihtsam jälgida – igapäevased maksed on kohe näha, rõhutab panga ekspert.
„Paljud inimesed jälgivad oma eelarvet selleks mõeldud rakenduste või tabelite abil, kuid sama hästi aitavad ka panga väljavõtted. Seal on selgelt näha nii kulud kui laekumised, mistõttu on rahaasjade korraldamine ja planeerimine oluliselt lihtsam,“ märgib A. Mincienė.
Ta tuletab meelde, et kaart pakub ka lisaturvalisust. Ebaseadusliku kasutamise eest kaitseb PIN-kood ning kaardi kaotamise korral saab selle kiiresti sulgeda, hoides nii kontol olevad vahendid kaitstuna.
Kaardiga tasumine on mugav nii kodus kui välismaal
„Peale selle on kaardiga mugav tasuda internetis ning välismaale reisides ei pea muretsema valuutavahetuse ega lisatasude pärast. Veelgi enam – kaarti kasutades on ka raha kogumine lihtsam,“ lisab ekspert.
Näiteks „Luminori“ e-tilluke „e-tüüpkassa“ ehk e-tilluke e. taupyklė kannab pärast igat kaardimakset, pangaülekannet või tasutud arvet automaatselt teie valitud summa säästukontole. Nii koguneb raha märkamatult, ilma et peaks iga kord eraldi mõtlema, kui palju kõrvale panna.
Sularaha tasub siiski alles hoida
Kuigi kaart on igapäevaselt mugavam, on sularaha endiselt vajalik, kinnitab A. Mincienė.
„Oktoobris kasutas pangakaarti 90 protsenti „Luminori“ klientidest. Ainuüksi toidupoodides tasuti kaartidega umbes 2,7 miljonil korral ning kulutati ligikaudu 83 miljonit eurot.
Keskmine klient maksis kaardiga toidu, majapidamistarvete, kodukeemia ja teiste sarnaste ostude eest umbes 12 korda kuus ning ühe korra kohta kulus peaaegu 30 eurot. See tähendab, et kuu jooksul kulub ainuüksi sellesse kategooriasse ligi 360 eurot. Kaartidega tasutakse sageli ka tarbekaupade, vaba aja tegevuste, transpordi ja muu eest,“ kirjeldab ta.
Teisalt tehti „Luminori“ pangaautomaatides oktoobris umbes 327 000 sularaha väljavõtmise tehingut. Välja võeti kokku ligikaudu 101 miljonit eurot ning ühe korra kohta oli keskmine väljavõetav summa umbes 310 eurot. Kokku kasutas sularaha väljavõtmise teenust 52 protsenti klientidest ning ühe kaardi kohta võeti kuu jooksul välja keskmiselt umbes 680 eurot.
Statistika näitab küll pangakaartide eelist sularaha ees, kuid ekspert ei soovita sularahast täielikult loobuda.
„Sularaha on eriti tähtis siis, kui ilmnevad tehnilised probleemid – näiteks katkeb internetiühendus, makseterminal ei tööta või tekivad muud süsteemsed tõrked. Sellistes olukordades on füüsilist raha väga kasulik omada – see tagab igapäevase sujuvuse, meelerahu ja turvatunde,“ rõhutab ta.
Parim lahendus: kasutada nii kaarti kui sularaha
Valima ei peaks ainult üht varianti. A. Mincienė sõnul täidavad nii maksekaardid kui sularaha erinevaid, kuid võrdselt olulisi rolle igapäevases rahakasutuses.
„Raha planeerimisel kehtib lihtne põhimõte: raha tasub jagada erinevateks „korvideks“. See tähendab, et igapäevasteks kuludeks võite kasutada üht arvelduskontot koos pangakaardiga, säästude hoidmiseks aga eraldi hoiuse- või säästukontot. Väiksem sularahasumma võib olla abiks ootamatutes olukordades. Nii kaitsete end nii tehniliste tõrgete, inimlike eksimuste kui ka muude ootamatuste eest,“ selgitab ekspert.
Kokkuvõttes ei ole mõistlik valida ainult kaarti või ainult sularaha. Parim lahendus on nende kombineerimine: nii ei sõltu te ühest makseviisist, teie rahaasjad on mugavalt korraldatud ning paremini kaitstud igapäevaelu ootamatuste eest.
