Saksamaal seisavad autod üha rohkem parklates ega veeda enamiku ajast teedel. Värske uuring näitab, et keskmine kasutatud auto läbib päevas vaid umbes 35 kilomeetrit. Aastas koguneb sellest kõigest 12 775 kilomeetrit, mistõttu mõnel sõidukil on rohkem „tööd“ neid katvate tuvide kui roolis istuva juhi jaoks.
Uuring „Mobilität in Deutschland“: kuidas sakslased tegelikult liiguvad?
Need andmed pärinevad uuringust „Mobilität in Deutschland“, kus analüüsitakse igapäevaseid liikumisharjumusi. Küsitlustes osales üle 218 000 leibkonna ja enam kui 421 000 elaniku. Andmeid koguti ajavahemikus 2023. aasta maist kuni 2024. aasta juunini, mistõttu annab uuring üsna värske pildi sakslaste liikumisest.
Põhisõnum on lihtne: sakslased toetuvad autole üha vähem kui peamisele liikumisvahendile. Igapäevaselt sõidab vaid umbes iga teine registreeritud auto ning roolis veedetav aeg lüheneb. See sunnib ümber hindama, kui palju on tegelikult vaja suuri parklaid ja kasvavat autoparki.
Auto ei ole enam esimene valik
Föderaalse transpordiministeeriumi tellitud uuringud näitavad järjepidevat muutust. Kuigi Saksamaal on registreeritud peaaegu 50 miljonit autot – keskmiselt 1,2 autot leibkonna kohta –, valib üha rohkem inimesi teistsugused liikumisviisid.
2017. aastal pidas 44% elanikest autot oma peamiseks transpordivahendiks, kuid 2023. aastaks oli see näitaja langenud 41 protsendini. See viitab nii autost kui esmavalikust eemaldumisele kui ka laiemale muutusele linnaplaneerimises ja elurütmis.
Vähenenud on ka igapäevase autosõidu kestus. 2008. aastal kulus keskmisele autosõidule umbes 50 minutit, 2023. aastal aga juba vaid 40 minutit. See peegeldab mitte ainult lühemaid vahemaid ja harvemat sõitmist, vaid ka muutunud töö- ja elustiili.
Iga teine auto puhkab
Üks selgeimaid näitajaid on kasutussagedus. Peaaegu pool Saksamaa autodest ei liigu iga päev ning nende roll sarnaneb üha enam lihtsalt seisvale varale parklates. Võrdluseks: 2008. aastal seisis igapäevaselt paigal vaid ligikaudu kolmandik autopargist.
Inimesed vahetavad auto sagedamini jalgratta või ühistranspordi vastu. Seda soosivad parem taristu ja lühemad igapäevased marsruudid, eriti suurlinnades. Auto muutub üha enam vahendiks konkreetsete, erilisemate sõitude jaoks, mitte igapäevaseks vajaduseks.
Elektriautod sõidavad rohkem ja kaugemale
Uuringust kerkib esile ka positiivne trend elektriautode kasuks. Laienev laadimisvõrk ja lühemad igapäevased vahemaad on muutnud ülemineku elektrilistele mudelitele lihtsamaks. Viimastel aastatel on selgelt näha nii elektriautode tajumise kui ka reaalse kasutuse hüpet.
Kui 2017. aastal kasutati enamikku elektriautosid peamiselt lühikesteks linnasõitudeks, siis nüüd ei erine nende aastane läbisõit enam eriti bensiiniautode või diiselautode omast. Umbes 13% elektriautode omanike teeb regulaarselt ka pikki reise – peaaegu sama suur osakaal kui sisepõlemismootoriga autode omanike seas.
Parkimiskohtade paradoks
Kõnekas on ka parkimise teema. Kuigi autode kasutamine väheneb, kasvab nõudlus avalike parkimiskohtade järele. Kui 2017. aastal kasutas avalikke parklaid umbes 8 miljonit autot, siis 2023. aastal juba ligikaudu 10 miljonit.
Uuring ei anna sellele paradoksile otsest selgitust, kuid trend on selge. Tõenäoline põhjus on autode kasvav mõõt. Alates 2017. aastast on suurenenud nende leibkondade arv, kellel on maastur või SUV-tüüpi auto – nende osakaal on nüüdseks ületanud 20%. Elektriautod moodustavad umbes 5% autopargist, seega võtavad hoovides ja tänavatel rohkem ruumi just suure kerega sõidukid, mitte tingimata uued elektrimudelid.
Mida ütleb see kõik liikumise tuleviku kohta?
Numbrid võivad tekitada pettumust autoentusiastides, eriti BMW, Audi ja Volkswageni fännides, sest osa neist autodest on nüüd pigem seisvad kui sõitvad. Samas ei ole pilt sugugi ainult negatiivne: koguni 88% täiskasvanud sakslastest omab kehtivat juhiluba.
See tähendab, et auto jääb Saksamaal kultuuriliselt ja praktiliselt oluliseks, kuid tema roll muutub. Riik liigub tasapisi segamobiilsuse suunas, kus auto ei ole enam igapäevane vältimatus, vaid üks mitmest võrdsest alternatiivist kõrvuti ühistranspordi, jalgratta ja teiste liikumisviisidega.
