Koroonapandeemia algusest peale on üks sagedasemaid COVID-19 sümptomeid olnud haistmismeele kadu. Paljudele inimestele näis see ajutise probleemina, kuid värsked teadusuuringud viitavad, et tagajärjed võivad olla palju tõsisemad, kui seni arvati.
Ameerika Ühendriikide Riiklike Terviseinstituutide teadlased on kindlaks teinud, et koguni umbes 80 protsenti inimestest, kes pärast haigust kurtsid haistmishäirete üle, tundsid ka kahe aasta möödudes lõhnu vaid väga nõrgalt.
Veel murettekitavam on, et ligikaudu veerand uuringus osalenutest oli kaotanud lõhnataju täielikult või oli see jäänud väga nõrgaks. Uurimuse autori dr Leora Horwitzi sõnul ei teadvusta inimesed sageli, kui oluline on lõhnataju igapäevaelus – selle kaotus võib mõjutada nii füüsilist kui ka vaimset tervist.
Haistmismeele kadu pole lihtsalt ebamugavus
Võimetus lõhnu tajuda tähendab, et inimene ei suuda enam õigel ajal märgata võimalikke ohte – näiteks suitsu, gaasileket või riknenud toitu. Haistmismeel mõjutab otseselt ka maitsetaju, mistõttu muudab selle kadumine sageli ka toitumisharjumusi.
Kui toit muutub „maitsetuks“, võib inimene kaotada isu või hakata sööma ebaregulaarselt ja tasakaalustamata. See võib viia toitumishäirete või isegi depressiooni tekkeni. Lisaks on lõhnad tihedalt seotud emotsioonide ja mälestustega – nende kadumine võib vähendada elurõõmu, nõrgendada sidet ümbritseva maailmaga ja tekitada üksildustunnet.
Miks koroonaviirus kahjustab haistmismeelt?
Teadlased on leidnud, et COVID-19 tekitab põletikku haistmisnärvides ja -retseptorites. Mõne inimese organism ei suuda neid kahjustusi täielikult parandada, mistõttu haistmisfunktsioon jääbki nõrgaks või ei taastu üldse. Uuringus osalesid tuhanded ameeriklased – nii need, kes olid koroonat põdenud, kui ka need, kes väitsid, et pole viirust saanud.
Huvitav detail on, et ligi 60 protsenti inimestest, kes arvasid, et nende haistmismeel on normaalne, said testides siiski kehvad tulemused. See paneb oletama, et osa neist võis olla COVID-19 läbi põdenud ilma sümptomiteta või ei märganud lihtsalt vanusega kaasnenud haistmismeele aeglast nõrgenemist.
Kas haistmismeele saab tagasi?
Arstid otsivad võimalusi, kuidas aidata patsientidel seda meelt taastada. Üheks levinumaks meetodiks on nn haistmistreening – inimene harjutab regulaarselt eri lõhnade eristamist ja püüab teadlikult treenida aju neid taas ära tundma.
Mõnel juhul võivad abi pakkuda ka A-vitamiini toidulisandid, mis toetavad närvikoe taastumist. Samas rõhutavad spetsialistid, et kõigil ei õnnestu saavutada täielikku paranemist. „Me ei tea veel kindlalt, kas haistmismeele kadu võib olla jäädav, kuid see on igati võimalik,“ tõdeb dr Horwitz. Seetõttu on oluline mitte sümptomeid ignoreerida ning pöörduda arsti poole nii vara kui võimalik.
Uued viirusevariandid ja ettevaatus
Uuringu tulemused langevad kokku teabega uue koroonaviiruse variandi „Stratus“ (XFG ja XFG.3) kohta, mis on juba jõudnud ka Poolasse. Maailma Terviseorganisatsioon on lisanud selle variandi jälgimisele kuuluvate tüvede nimekirja, kuid seni puuduvad tõendid, et see põhjustaks raskemat haiguskulgu. Ekspertide sõnul peaksid olemasolevad vaktsiinid pakkuma jätkuvalt piisavat kaitset.
Haistmismeele kadu on üks neist sümptomitest, mis võib esmapilgul tunduda tühisena, kuid selle pikaajalised mõjud võivad veel kaua meenutada pandeemia aega. See on meeldetuletus, et ka pärast paranemist võib COVID-19 mõju organismile kesta palju kauem, kui me eeldame.
