Juba aastaid on räägitud, et veiseliha võib suurendada südamehaiguste riski, mistõttu paljud inimesed püüavad seda vähem süüa. Uus uuring seab selle arusaama aga kahtluse alla ning näitab, et lahja veiseliha ei pruugi sugugi olla kahjulik. Tulemused üllatasid isegi teadlasi endid.
Pennsylvania ülikooli teadlased uurisid, kuidas erinevad veiseliha kogused mõjutavad noorte ja tervete inimeste organismi. Nad võrdlesid tavapärast Ameerika toitumismustrit Vahemere dieediga, kuhu oli lisatud erinevaid koguseid lahjat veiseliha. Osalejad pidasid neid toitumiskavasid neljanädalaste perioodidena.
Selgus, et mõõdukad lahja veiseliha kogused ei mõjutanud oluliselt näitajaid, mida seostatakse suurema südamehaiguste riskiga. See viitab, et suurim oht ei pruugi peituda üksnes veiselihas endas, vaid kogu toitumismustris. Teisisõnu: tervislik toitumine võib hõlmata ka väikeseid koguseid lahjat veiseliha.
Uuringu eesmärk ja olulisemad näitajad
Teadlased keskendusid peamiselt ühendile nimega TMAO, mis tekib loomse päritoluga toidu seedimisel. Varasemad uuringud on näidanud, et selle näitaja tõus võib olla seotud südamehaiguste riskiga. Seetõttu oli oluline välja selgitada, kas veiseliha lisamine Vahemere dieeti suurendab TMAO taset.
Uuringu tulemused näitasid, et väikeste lahja veiseliha koguste söömine ei tõstnud TMAO taset. Vastupidi – see jäi madalamaks kui tavapärase Ameerika dieedi puhul, kus tarbitakse rohkem rasvu ja vähem köögivilju. See rõhutab, et oluline pole ainult veiseliha olemasolu menüüs, vaid kogu toitumissüsteem tervikuna.
Millised dieedid täpselt võrreldud olid?
Osalejad proovisid nelja erinevat toitumiskava: tavapärast Ameerika dieeti ja kolme Vahemere dieedi versiooni. Kõik Vahemere dieedi variandid sisaldasid rohkem oliiviõli, puuvilju ja köögivilju kui tüüpiline Ameerika menüü. Erinevused seisnesid vaid veiseliha kogustes.
Ühel perioodil sõid osalejad päevas vaid umbes 0,5 untsi veiseliha, teisel perioodil 2,5 untsi ning kolmandal perioodil üle 5 untsi päevas. Kõigil juhtudel oli veiseliha lahja ja töötlemata. Nii said teadlased hinnata, kuivõrd oluline on koguse mõju.
Mida uuringu tulemused näitasid?
Teadlased leidsid, et väikeste ja keskmiste lahja veiseliha koguste puhul jäi TMAO tase madalaks. Alles suurem kogus, üle 5 untsi päevas, ei olnud enam nii soodne. See näitab, et portsjoni suurus mängib rolli, kuid kõige tähtsam on ikkagi üldine toitumise kvaliteet.
Veel üks huvitav tulemus oli see, et kõik Vahemere dieedi versioonid parandasid soolestiku mikrobioomi mitmekesisust. Seda peetakse hea seedetervise ja tugevama immuunsuse märgiks. Tavapärane Ameerika dieet sellist mõju ei avaldanud.
Järeldused ja mida see inimestele tähendab
Teadlaste sõnul on lahja ja töötlemata veiseliha võimalik osa tervislikust toitumisest. Oluline on süüa rohkelt köögivilju, puuvilju, tervislikke rasvu ning piirata küllastunud rasvade tarbimist. Nii võib veiseliha olla osa tasakaalustatud, südamesõbralikust menüüst.
Samas rõhutavad teadlased, et see ei tähenda õigustust süüa ühe päevaga ära hiiglaslik steik. Uuringu järeldused ei laiene ka rasvastele või töödeldud lihatoodetele, nagu vorstid ja salaamid. Tulevikus on vaja laiemaid uuringuid, kuhu kaasataks eri vanuses ja erineva tervisliku seisundiga inimesi.
