Musta mere kohal toimus hiljuti sündmus, mis oleks veel mõned aastad tagasi kõlanud kui kauge sõjapidamise tulevikustsenaarium. Seekord ei olnud laval mitte väljamõeldud autonoomsed parved, vaid täiesti reaalsed tegijad: Türgi mehitamata õhusõiduk, radar ning õhk-õhk tüüpi rakett.
Eile läbiviidud operatsiooni käigus näitas Türgi, et drooniplatvorm suudab iseseisvalt avastada, jälitada ja hävitada kiiret reaktiivset õhusihtmärki. Kuigi katse oli kontrollitud tingimustes, osutab see selgelt murdpunktile õhulahingute ajaloos – droonid ei ole enam üksnes maa-sihtmärkide küttimise tööriistad.
See on signaal, et tehnoloogiad, mida oleme seni näinud luureoperatsioonides ja rünnakutes taristule, liiguvad nüüd otse õhusõja tuumikusse. Türgi otsus demonstreerida seda lahendust kogu maailmale näitab, et mehitamata lennumasin võib tegutseda pilootidega hävitajate kõrval ja viia keeruka ülesande iseseisvalt lõpule.
Esimene sihtmärgi tabamine nähtavuspiiri taga
Türgi drooniprogrammi hinnati seni peamiselt luure- ja ründeplatvormina maavägede vastu. Nüüdne katse tõestas aga, et „Kizilelma“ droon suudab reaalselt konkureerida piloodiga hävitajatega nende enda tegevusruumis.
Missioon toimus reaalajas jälgimise all, lennates eskortivate F-16 hävitajate kõrvalistmetelt. See ei olnud pelgalt etendus kaamerate jaoks – alates sihtmärgi avastamisest kuni selle hävitamiseni kasutati üksnes Türgis arendatud tehnoloogiat, ilma väliskomponentideta.
Ühes ja samas operatsioonis töötasid kolm Türgi päritolu lahendust: „Kizilelma“ droon, „Gökdoğan“ õhk-õhk rakett ja „Murad AESA“ radar. Esmalt lendas mehitamata lennuk viies F-16 hävitajaga formatsioonis, demonstreerides ühisoperatsioonide kontseptsiooni. Seejärel võttis droon initsiatiivi üle ja lasi ise raketi sihtmärgi pihta.
Uue põlvkonna lahinguplattvorm
„Kizilelma“ eristub näitajate poolest, mis on muljetavaldavad isegi võrreldes kaasaegsete mehitatud hävitajatega. Droon on umbes 14,5 meetrit pikk, tiibade siruulatus on 10 meetrit ning relvastust saab pardale võtta kuni 1,5 tonni. Maksimaalne stardimass on ligikaudu 8,5 tonni ja lennukiirus ulatub ligi Mach 0,9-ni ehk umbes 1 100 kilomeetrini tunnis.
Arendajad töötavad juba versiooni kallal, mis oleks võimeline lendama ülehelikiirusel. Operatiivne tegutsemisraadius ulatub umbes 930 kilomeetrini, õhus püsib droon üle kolme tunni ning maksimaalne lennukõrgus on ligikaudu 13,7 kilomeetrit.
Oluline eelis on väike radariristlõige, mis muudab drooni raskesti avastatavaks ja võimaldab vastast tuvastada varem, kui vastane suudab drooni märkida. See nihutab jõudude tasakaalu õhus veelgi enam mehitamata platvormide kasuks.
Inimese ja masina tandemsüsteem
Sinopi ranniku lähedal toimunud katse oli praktiline samm nn lojaalse tiivakaaslase kontseptsiooni suunas. Idee seisneb selles, et mehitatud hävitajad ja lahingudroonid tegutsevad ühise võrgustikuna, jagades sihtmärke, sensoriandmeid ja ülesandeid.
Mehitamata süsteemid, mis on odavamad ja ei sea ohtu piloodi elu, saavad võtta enda kanda kõige ohtlikumad ülesanded, samal ajal kui inimesed juhivad ja koordineerivad lahingut turvalisemalt distantsilt. „Kizilelma“ oli juba varem tõestanud oma võimekust rünnata maa-sihtmärke, nüüd aga kinnitati ka selle mitmeotstarbeline roll õhuvõitluses.
Türgi demonstreeris ühtlasi tugevat tööstuslikku selgroogu. Ettevõte Baykar on üks maailma suurimaid droonide eksportijaid ning projekt rahastatakse suures osas ettevõtte endi vahenditest. Kohalike relvasüsteemide integreerimine kasvatab samal ajal riigi strateegilist iseseisvust.
Kas hävitajate ajastu hakkab läbi saama?
See sündmus ei tähenda, et mehitatud hävitajad muutuksid üleöö ajalooreliktideks. Inimpiloodiga hävitajad jäävad veel pikaks ajaks õhuvägede peamiseks tugisambaks, sest otsustavad rolli mängivad piloodi kogemus, intuitsioon ja vastutus kiirete, sekundite murdosades tehtavate otsuste eest.
Ometi pole võimalik seda nihet eirata. Türgi näitas veenvalt, et droon ei pea piirduma ainult piloodiga lennukite toetamisega, vaid võib teatud tingimustel inimese õhuruumis osaliselt asendada. Tõeline proovikivi ootab ees reaalsetes lahinguolukordades, kus sideühendusi segatakse ja kus mängu tulevad intensiivne elektrooniline sõjapidamine ning vastase vastumeetmed.
