Mõnikord väsime me kõik, tunneme stressi või lihtsalt ei pööra tähelepanu sellele, kuidas räägime. Siis lipsabki välja niinimetatud mugav ehk “laisk” kõne, ja see on täiesti inimlik. Üksik fraas või spontaanselt öeldud lause ei ütle veel midagi inimese intellektitaseme kohta.
Harjumused paljastavad mõtlemise sügavuse
Küll aga ütlevad harjumused sageli rohkem kui üksikud hetked. Kui teatud väljendid korduvad pidevalt, võivad need paljastada mõttemustreid – väiksemat soovi süveneda, nõrgemaid argumenteerimisoskusi või lihtsalt nappi uudishimu. Psühholoogid on märganud, et keel toimib sageli aknana sellesse, kuidas inimene infot vastu võtab ja kuidas ta oma mõtlemist arendab.
Seda silmas pidades on välja toodud fraasid, mida eksperdid seostavad madalama analüütilise mõtlemisega. See ei tähenda, et inimene oleks “rumal” – pigem viitab see, et tema mõtteprotsessid võivad olla pinnapealsed või liigselt automaatsed.
„Ma tean juba kõike, mida on vaja teada”
Selline lause jätab pigem suletuse kui enesekindluse mulje. Psühholoogilised uuringud näitavad, et inimesed, kellel on mingis valdkonnas vähem teadmisi, kipuvad sageli siiski oma arusaamades väga kindlad olema – seda nimetatakse Dunningi–Krugeri efektiks.
Liigne enesekindlus piirab õppimisvõimet ja sillutab teed vigadele. Palju targem on öelda: “See on see, mida ma praegu tean – mida ma võiksin veel juurde õppida?”
„Kõik ju teavad, et…”
Kui toetutakse ähmasele „kõik”, välditakse kohustust fakte esitada. Taolised väited kõlavad nagu üldtunnustatud tõde, kuid sageli puudub neil selge alus.
See on viis tõenditest mööda hiilida ja säästa vaimset energiat, kuigi tegelik mõtlemine nõuab vastupidist – selgust ja konkreetsust. Selle asemel tasuks öelda: “Lähtun sellest, mida seni olen teada saanud” ning olla valmis oma väidet põhjendama.
„See on lihtsalt sinu arvamus”
Seda fraasi kasutatakse tihti siis, kui esitatud faktid on ebamugavad. Meie aju kipub klammerduma esimese mulje külge ja ignoreerima andmeid, mis sellega ei sobitu.
Psühholoog Daniel Kahneman on oma töödes kirjeldanud, kui tugevalt mõjutab meid kiire, instinktiivne mõtlemine. Kaitsepositsioonile asumise asemel on kasulikum küsida: “Mis võiks sinu arvamust muuta? Ja mis muudaks minu oma?”
„Ärme lähe detailidesse”
Kui selline hoiak muutub harjumuseks, viitab see sellele, et inimene püüab säästa vaimset energiat ka olukorras, kus detailid on tegelikult olulised. Just detailides peituvad kõige tähtsamad eeldused ja nüansid.
Kui detaile eirata, ilmnevad vead tavaliselt hiljem ning maksavad palju rohkem – nii ajas kui ka pingutuses.
„Nagu tahad” või „On, nagu on”
Kuigi neid väljendeid kasutatakse vahel rahu hoidmiseks, viitab sage kasutamine sageli õpitud abitusse. See on justkui taandumine otsuste tegemisest, vastutusest või pingutusest lahendusi otsida.
Selline kõnepruuk jätab mulje mitte sisemisest rahust, vaid vaimsest eemaldumisest ja probleemide vältimisest.
Mida kõnepruuk sinu kohta tegelikult ütleb?
Nende fraaside kasutamine ei määra sind inimesena, kuid need annavad vihjeid selle kohta, kuidas sa erinevates olukordades mõtled. Kui märkad, et mõni neist on muutunud sinu igapäevaseks väljendiks, võib see olla hea võimalus tempot maha võtta, oma reaktsioone märgata ja teadlikult valida täpsem, küpsem mõtte väljendus.
Väikesed muutused keelekasutuses muudavad sageli ka seda, kuidas me mõtleme – ja sellest omakorda sõltuvad tulemused, mida me igapäevaselt saavutame.
