Osa autojuhtidest väidab, et rehvide täitmine lämmastikuga on tark valik, mis aitab turvalisemalt sõita ja rehve kauem säästa. Teiste arvates on see vaid järjekordne lisateenus, millega püütakse kogenematutelt klientidelt rohkem raha välja meelitada.
Nagu sageli juhtub, ei ole tõde ei täiesti must ega täiesti valge. Lämmastikul on tõepoolest mitmeid kasulikke omadusi, kuid samas on olemas ka üks oluline puudus, mida ei tohi tähelepanuta jätta.
Mida sisaldab tavaline rehvidesse pumbatav õhk?
Tavaline õhk, millega me reeglina rehve täidame, koosneb juba niigi suuremas osas lämmastikust – seda on umbes 78%. Ülejäänu moodustavad hapnik, veeaur ja muud gaasid. Kui räägime rehvide täitmisest lämmastikuga, peame silmas peaaegu 100% puhast lämmastikku, mis on muust võimalikult hästi eemaldatud.
Miks hakati rehve üldse lämmastikuga täitma?
Lämmastikku hakati rehvides kasutama esmalt autospordis. Seal, kus kiirused on suured ja tingimused äärmuslikud, võib isegi väike muutus stabiilsuses tähendada vahet võidu ja avarii vahel. Lämmastik aitab säilitada ühtlasemat rehvirõhku suurte temperatuurikõikumiste korral.
Hiljem jõudis sama lahendus ka tavakasutusse ning seda hakati pakkuma tavalistele autojuhtidele lisateenusena.
Lämmastiku peamised eelised rehvides
1. Aeglasem rõhu langus
Üks lämmastiku suurimaid plusse on rõhu aeglasem kahanemine. Tänu oma molekulaarsele struktuurile imbub lämmastik läbi rehvimaterjali aeglasemalt kui hapnik. See tähendab, et rehvis hoitav rõhk püsib stabiilsem kauem.
Stabiilne rõhk aitab omakorda:
- tagada parema haardumise teekattega,
- vähendada rehvide ebaühtlast kulumist,
- vähendada riski, et rehv kaotab ootamatult oma efektiivsuse.
2. Inertne ja kuiv gaas
Lämmastik on inertne gaas, mis ei reageeri kummi ega metallpindadega. See aitab vähendada ohtu, et veljed hakkavad seestpoolt roostetama.
Lisaks ei sisalda puhas lämmastik veeauru, mistõttu on rõhu muutused temperatuurikõikumiste korral väiksemad. See teeb rõhu hoidmise prognoositavamaks, eriti suurte koormuste ja kuumenemise puhul.
Üks oluline puudus, mida ei tohi unustada
Lämmastiku suurim miinus on piiratud kättesaadavus. Rehve saab tavalise õhuga täita peaaegu igal pool – tanklas, garaažis või koduses töökojas väikese kompressoriga.
Lämmastikuga on teisiti: seda pakuvad vaid teatud töökojad, kus on vastav spetsiaalne varustus. Kui rehv sõidu ajal rõhku kaotab, on hädaolukorras küll võimalik juurde lasta tavalist õhku, kuid sellega segunevad kaks eri gaasi ja lämmastiku eelised kaovad sisuliselt ära.
See teeb lämmastiku kasutamise ebamugavaks, eriti pikematel sõitudel või maapiirkondades. Seetõttu jääb teoreetiline kasu paljudel juhtudel praktilisele mugavusele alla.
Kui palju maksab rehvide täitmine lämmastikuga?
Ühe rehvi täitmine lämmastikuga võib maksta mõnest eurost kuni kümmekonna euroni. Esmapilgul ei pruugi see tunduda kallis, kuid pikema aja jooksul kujuneb see kulukamaks kui tavalise õhu tasuta või oluliselt odavam kasutamine.
Enne otsuse tegemist tasub kaaluda:
- kas rehvide võimalik pikem eluiga tõesti kompenseerib lisakulu,
- kas oled valmis leppima võimalike ebamugavustega (vajadus spetsiaalse teenuse järele).
Kas vahe on päriselus üldse tuntav?
Reklaamid lubavad sageli, et lämmastik vähendab kütusekulu või suurendab oluliselt rehvide vastupidavust. Igapäevases kasutuses on need erinevused enamasti väga väikesed.
Kaasaegsed rehvid on valmistatud arenenud materjalidest ja nende omadused vähendavad juba iseenesest vahet lämmastiku ja tavalise õhu vahel.
Olulisemad on hoopis:
- õige rehvirõhu hoidmine,
- regulaarsed kontrollid,
- rahulik ja läbimõeldud sõidustiil.
Nendel teguritel on tunduvalt suurem mõju turvalisusele ja rehvide elueale kui sellel, kas rehvid on täidetud õhu või lämmastikuga.
Kellele võib lämmastik tõesti kasulik olla?
Lämmastiku kasutamisest võivad reaalselt kasu saada:
- sportautode omanikud,
- professionaalsed sõitjad,
- suuri autoparke haldavad ettevõtted, kus isegi väikesed erinevused võivad pikas plaanis märgatavat kokkuhoidu anda.
Tavalisele autojuhile, kes sõidab peamiselt linnas ja teeb aeg-ajalt nädalavahetuse väljasõite, ei ole lämmastik enamasti hädavajalik.
Mida iga autojuht peaks meeles pidama?
Olenemata sellest, kas rehvid on täidetud õhu või lämmastikuga, on määrava tähtsusega:
- rehvirõhu regulaarne kontroll,
- kvaliteetse kütuse kasutamine,
- õlide ja filtrite õigeaegne vahetamine,
- hooajaline rehvide vahetus (suve- ja talverehvid).
Isegi kui rehvid on täidetud kõige parema lämmastikuga, ei ole sellest kasu, kui sõidad liiga madala rõhuga või kulunud rehvidega.
Kokkuvõte: kas lämmastik on seda väärt?
Lämmastikul rehvides on kahtlemata oma plussid – ta on stabiilsem, ei sisalda niiskust ja ei kahjusta metallosi. Samas vähendavad selle piiratud kättesaadavus ja lisakulu sageli kogu potentsiaalset kasu.
Enamiku autojuhtide jaoks on praktilisus olulisem kui teoreetiline eelis. Hästi hoitud, õigesti pumbatud tavaline õhk rehvides on igapäevases kasutuses täiesti piisav ja mõistlik valik.
