Vahe koduse ja kohviku kohvi vahel ei seisne enamasti kallis seadmetes, vaid hoopis kolmes lihtsas asjas: pupude värskus, õige jahvatus ja korrektne valmistamistehnika. Elektroonika- ja kodutehnikakett „Elesen“ jagab koos ekspertidega nõuandeid, kuidas teha oma köögis paremat kohvi.
Värsked oad ja lihtne valmistus – pool võitu
„Kõige tähtsam on valida värskelt röstitud kohv. See on juba pool edu. Järgmine samm on muretseda endale käsitsi- või elektriline kodune kohviveski reguleeritavate kividega, mis võimaldab jahvatusastet reguleerida.
Seejärel jääb üle kohv lihtsalt valmistada tavalise presskannuga (French Press). Kui see tundub liiga ajamahukas, tasub kaaluda investeeringut automaatsesse kohvimasinasse. Need kolm asja – värsked oad, korralik jahvatus ja sobiv valmistusviis – võimaldavadki kodus teha väga head kohvi,“ kinnitab Klaipėda kesklinnas tegutsevate kohviröstimiskodade „Musangas“ asutaja Mindaugas Gedvilas.
Miks kohv ei maitse – säilitamine ja vesi
Kui kodus tehtud kohvil puudub selge aroom ja maitses domineerib mõru noot, soovitab ekspert esmalt vaadata kohvi värskuse poole. Ka õigesti hoitud oad hakkavad vananema juba paari kuu möödudes röstitud kuupäevast.
Veel kiiremini vananeb jahvatatud kohv – selle maitseomadused halvenevad märgatavalt juba mõne päevaga, eriti kui kohvi hoitakse õhukindla pakendita või otsese päikesevalguse käes. Seetõttu tasub maitsva kohvikogemuse nimel loobuda valmis jahvatatud kohvist ja eelistada ube, mida saab igal hommikul värskelt jahvatada.
Kohviube ei maksa valida pimesi ega ainult tuntud kaubamärgi järgi. Oluline on endalt küsida, millist maitset te otsite. Kohvi maitse sõltub tugevalt piirkonnast, kus taim kasvas – kliima, pinnas ja kõrgus merepinnast mõjutavad tulemust tassis.
Piirkonnad ja maitseprofiilid
- Aafrika kohvid on reeglina särtsaka happesusega ning meenutavad tsitruseid või marju.
- Kesk- ja Lõuna-Ameerika kohvid on tasakaalukamad, sageli pähkliste ja šokolaadiste nootidega.
- Aasia kohvid on maalähedasema, „orgaanilise“ maitsega ning võivad pakkuda ürdi- või lillelisi nüansse.
Vee kvaliteet ja temperatuur
Kohvi valmistades ei tohi unustada vett. Paljudes Eesti kodudes on kraanist tulev kõva vesi, mis võib kohvi aroomi ja maitset oluliselt summutada. Hea lahendus on kasutada filtreeritud või pehmet vett.
Sama tähtis on vee temperatuur. Kui kohvile valatakse just keema läinud vesi, muutub jook liialt mõruks; liiga leige vesi seevastu ei ava kogu maitsepotentsiaali. Käsitsi valmistusviiside puhul on optimaalne temperatuur 92–94 °C vahemikus.
Kui kohvimasina kohv muutub maitsetuks
„Kui kasutate kodus kohvimasinat ja märkate, et kohv on muutunud maitsetuks või ebameeldivaks, peaks esimene samm olema põhjalik masina puhastus. Nii nagu pesemata tass, mõjutab ka must kohvimasin – milles on jäänud kohvijääke või katlakivi – tugevalt joogi maitset.
Kahjuks võetakse masina puhastamine sageli ette alles siis, kui süttivad punased tulukesed või ilmub hoiatus. Et maitsetase ei langeks, tuleks kohvivalmistusplokk pesta vähemalt kord kuus ning katlakivi eemaldada iga paari kuu tagant,“ selgitab „Elesen“ kohvimasinate ekspert Eglė Boumezbeur.
Esimene samm pro-tasemele: korralik kohviveski
Küsimusele, millesse piiratud eelarve korral kõige mõistlikum investeerida, osutab M. Gedvilas reguleeritava kohviveski poole. Erinevad valmistusviisid nõuavad eri jämedusega jahvatust: espresso jaoks on vaja peent jahvatust, filterkohvi ja presskannu jaoks sobib jämedam jahvatus.
Reguleeritavate kividega veski võimaldab katsetada ja leida iga meetodi jaoks ideaalse jahvatusastme. Elektrilised kiviveskid on tavaliselt mugavamad kui teratüüpi veskid, mis kipuvad kohvi rohkem „hakkima“ kui jahvatama ning ei anna ühtlast tulemust.
Lihtsad käsimeetodid: French Press, V60 ja Aeropress
„Kui teil on olemas kohviveski ja presskann, saate juba väga hea kohvi väikese kuluga. Presskann on üks lihtsamaid viise: pane kannu jahvatatud kohv, vala peale kuum vesi, oota neli minutit ja vajuta kolb alla.
V60 ja Aeropress on veidi keerukamad, kuid annavad suurema kontrolli valmistusprotsessi üle ning toovad esile kohvi peenemad maitsenüansid. Need meetodid sobivad eriti hästi heledalt röstitud kohvile, rõhutades puuviljaseid ja lillelisi maitseid,“ selgitab M. Gedvilas.
Kaks peamist kohvimasinatüüpi
Eglė Boumezbeur sõnul tasub neil, kes hindavad lihtsust, kiirust ning soovivad nautida espressopõhiseid jooke, mõelda investeeringule kohvimasinasse. Turul domineerivad kaks põhitüüpi: automaatsed ja poolautomaatsed masinad, mille sihtgrupp on erinev.
Automaatsed masinad – maksimaalne mugavus
Automaatsed kohvimasinad, näiteks „Siemens EQ700“ või „Siemens EQ900“ seeriad, pakuvad maksimummugavust – piisab ühe nupu vajutamisest ja masin jahvatab oad, tamplib kohvi, laseb vee läbi ning vahustab vajadusel ka piima.
Sellised masinad sobivad ideaalselt peredele või kontoritesse, kus kohvi joob mitu inimest erinevate eelistustega. Plussiks on ka stabiilsus – iga kord saadakse sarnane tulemus.
Poolautomaatsed masinad – rohkem kontrolli
Poolautomaatsed masinad, nagu näiteks „Ninja“, nõuavad rohkem oskusi, ent pakuvad suuremat kontrolli valmistamise üle – kasutaja saab ise juhtida vee temperatuuri, rõhku ja piima vahustamist.
„Automaatsed masinad on eriti hinnatud just seetõttu, et need tagavad ühtlase tulemuse, mis on oluline, kui kohvi valmistab mitu pereliiget. Poolautomaatsed seadmed võimaldavad aga täpselt kontrollida ekstraktsiooniaega, kohvikogust ja vee temperatuuri, tuues esile kogu ubade potentsiaali. Mõlemal variandil on oma eelised: automaatne masin sobib igapäevaseks kasutamiseks, poolautomaatne neile, kes hindavad barista-kunsti ja armastavad eksperimenteerida,“ selgitab „Elesen“ kohvimasinate ekspert.
Kohvipäevad „Elesen“ kauplustes
Novembri nädalavahetustel toimuvad „Elesen“ poodides Kohvipäevad, kus külastajad saavad proovida „Ninja“ ja „Siemens“ kohvimasinaid, küsida nõu ekspertidelt ning kasutada eripakkumisi kohvitehnika ostuks.
