Tänapäeval elavad inimesed kauem kui kunagi varem, mistõttu vanadus moodustab elust palju suurema osa. Pikem eluiga avab uusi võimalusi, kuid toob ühtlasi kaasa rohkem väljakutseid. Üks olulisemaid neist on vanusega seotud vaimsete võimete nõrgenemine.
Vanemaks saades muutub lisaks kehale ka igapäevane mõtlemine ja tähelepanu. Osa eakatest hakkab sagedamini unustama, neil on raskem keskenduda või kulub tavapäraste ülesannete täitmiseks rohkem aega. Teadlased on aastaid püüdnud mõista, miks mõned inimesed püsivad vaimselt erksad, samal ajal kui teised vananevad kiiremini.
Üheks üha enam uuritavaks teguriks on mitmekeelsus – olukord, kus inimene oskab rohkem kui üht keelt. Arvatakse, et pidev eri keelte kasutamine treenib aju nagu igapäevane võimlemine. Uued andmed näitavad, et keelteoskus võib olla oluline tegur vaimse vananemise aeglustamisel.

Daugiakalbystė kui igapäevane ajutreening
Kui inimene oskab kahte või enamat keelt, püsivad need keeled ajus samaaegselt aktiivsed ka siis, kui parajasti räägitakse vaid ühes keeles. Enne sõna väljaütlemist peab aju valima õige keele ja samal ajal teisi alla suruma, et need ei segaks. Selline pidev valik ja filtreerimine toimib nagu igapäevane vaimne töö.
Keelte vahetamine, vales sõnasüsteemis tekkinud sõnade mahasurumine ja erinevate sõnavarade meenutamine tugevdavad tähelepanu ning enesekontrolli süsteeme. Need närvivõrgustikud vastutavad keskendumisvõime, tegevuste planeerimise ja kiire kohanemise eest.
Pika aja jooksul võib selline järjepidev koormus anda ajule rohkem vastupidavust vanemas eas. Mida sagedamini aju neid oskusi kasutab, seda kauem need püsivad.
Suureulatusliku uuringu tulemused
Ühes värskes uuringus osales üle 86 000 51–90 aasta vanuse inimese paljudest Euroopa riikidest. Arvutimudel hindas osalejate mälu, igapäevast toimetulekut, haridustaset, liikumisaktiivsust ja tervisenäitajaid. Nende põhjal arvutati, kui palju näis inimese seisund olevat tema tegelikust east noorem või vanem.
Selgus, et riikides, kus enamik inimesi räägib mitut keelt, olid vananemise ilmingud keskmiselt nõrgemad. Ühekeelsed inimesed näisid sagedamini bioloogiliselt vanemad kui nende kalendriaastaid võrreldes eeldada võiks, samas kui juba ühe lisakeele oskus andis märgatava eelise.
Mida rohkem keeli inimene oskas, seda tugevam oli kaitsev efekt, eriti kõrges eas. See viitab, et mitmekeelsus võib pakkuda olulist kaitset vaimse allakäigu eest kümnete aastate vältel.
Miks see mõju on nii oluline?

Teadlased kontrollisid, kas saadud tulemusi võiks seletada riikide erinev jõukus, haridustase või poliitiline stabiilsus. Ka siis, kui arvesse võeti väga erinevaid keskkonna- ja sotsiaaltegurite kombinatsioone, püsis mitmekeelsuse positiivne mõju nähtavana. See lubab järeldada, et keeleline kogemus ise aitab kaasa tervemale vananemisele.
Kuigi uuring ei uurinud otseselt ajus toimuvaid mehhanisme, seostatakse tulemusi eriti nn täidesaatvate funktsioonidega – süsteemidega, mis juhivad tähelepanu, ülesannete vahetamist ja tegevuse planeerimist. Mitmekeelsed inimesed peavad kogu elu jooksul neid funktsioone sagedamini kasutama, mistõttu püsivad need kauem aktiivsed.
Seega ei ole keelteoskus imerohi, mis välistaks kõik vananemisest tulenevad muutused, kuid see võib olla lihtne igapäevane harjumus, mis aitab ajul kauem erksana püsida. Uue keele õppimisega ei ole kunagi hilja alustada – eriti kui vaadata seda kui investeeringut oma tulevasse vaimsesse tervisesse.


