Väike lugemispuhkus iga päeva jaoks: lihtsad viisid, kuidas taasraustada suhe raamatutega

Paljud täiskasvanud tunnevad, et lugemine on jäänud kuhugi kooliaja ja üliõpilaspõlve vahele. Päevad mööduvad ekraani ees ning isegi kui kodus on raamaturiiul, ei jõua sealt midagi päriselt kätte võtta.

Samas on lugemine üks taskukohasemaid ja paindlikumaid viise puhkamiseks. Hea raamat aitab maha rahuneda, tähelepanu koondada ja pakkuda väikest põgenemist ka kõige tihedama päeva keskel. Allpool on praktilised mõtted, kuidas muuta lugemine loomulikuks osaks oma vaba ajast.

Miks üldse pingutada, et rohkem lugeda?

Lugemine ei ole ainult hariduslik tegevus, vaid ka puhkamise viis. See aitab tempot maha võtta, sest erinevalt sotsiaalmeediast ei vaheta raamat iga paari sekundi tagant pilte ega teemasid. Aju saab keskenduda ühele loole ning see rahustab.

Paljude jaoks on lugemine osa õhtusest rituaalist, mis aitab magama jäämiseks paremini valmis olla. Ekraani asemel raamatu lugemine enne uinumist võib vähendada tunnet, et pea käib mõtetest ringi, ning lihtsustada äralülitamist töö- ja argimuredest.

Alusta väikselt: lugemispuhkus kümne minuti kaupa

Levinud takistus on mõte, et lugemine tähendab tundidepikkust keskendumist. Tegelikult on alustamiseks piisav ka kümme minutit päevas. Oluline on järjepidevus, mitte maratonid.

Hea nipp on siduda lugemine juba olemasoleva harjumusega. Näiteks kümme minutit enne hommikukohvi lõppu, bussisõidu esimene osa, lõunapausi algus või kümme minutit enne uinumist. Kui aeg on paigas, harjub keha ja aju peagi, et see on väike lugemispuhkus.

Loo endale lugemisnurk, mitte ideaalne raamatukogu

Lugema ei pea ainult vaikuses ja tugitoolis, aga väike mugav koht aitab harjumust toetada. Piisab ühest kohast, kus on meeldiv valgus, mugav istumine ja käeulatuses raamat või lugeja.

See võib olla diivaninurk, köögitool akna kõrval, voodiots või isegi rõdutool. Kui seod kindla koha lugemisega, muutub ka pea rutem „lugemisrežiimi“ valmisolekusse. Oluline on, et seal oleks võimalik olla segamatult vähemalt mõni minut.

Vali raamatuid vastavalt eluperioodile, mitte südametunnistusele

Üks põhjus, miks lugemine pooleli jääb, on liiga ambitsioonikad valikud. Kui argipäev on väga nõudlik, võib olla keeruline süveneda väga mahukasse ja keerukasse teosesse. See ei tähenda, et selliste raamatute juurde ei võiks kunagi tagasi tulla, kuid praegu võib sobida midagi kergemat.

Lubada võib endale ka žanre, mida varasemalt ei pidanud „päris lugemiseks“: noorteromaanid, fantaasia, lühiproosa, koomiksid, esseekogud või lood, mida saab lugeda peatüki kaupa. Oluline on, et raamat tõmbaks ega tekitaks kohustuse tunnet.

Kas paber, e-luger või telefon?

Igal kujul on oma plussid. Paberraamat on silmale sõbralik, käega katsutav ja tavaliselt vähem segav, sest sinna ei tule teavitusi. Samas ei pruugi suur raamat igasse kotti mahtuda.

E-luger on kerge ja mahutab korraga terve raamaturiiuli. Telefoni e-raamatute äpid on aga kasulikud neile, kes ei taha eraldi seadet. Siin tasub endale olla aus: kui telefonis lugemine kipub kiiresti üle minema sotsiaalmeediasse, võib olla kasulikum kasutada kas lugejat või paberraamatut.

Laenutusvõimalused: raamatukogu ja digiteegid

Lugemisharjumuse taastamine ei pea muutma eelarvet. Linnades ja väiksemates kohtades on raamatukogud, kust saab laenutada nii uuemaid kui ka klassikalisi teoseid. Sageli on olemas ka lasteosakond, mis teeb perega kohale tulemise lihtsamaks.

Lisaks kasvab järjest rohkem digitaalsete raamatukogude osakaal, kust saab laenata e-raamatuid ja vahel ka audioraamatuid. See on hea lahendus neile, kes ei soovi kodus palju füüsilisi raamatuid hoida või kelle jaoks on lihtsam lugeda nutiseadmest.

Lugemine koos lastega ja partneriga

Lugemine ei pea olema üksiolemise hobi. Väiksemate lastega on loomulik koos pilte vaadata ja teksti ette lugeda, suurematega saab juba arutada, mis loos toimus ja kuidas tegelased ennast tundsid. Nii õpivad lapsed märkamatult ka oma tundeid sõnastama.

Partneriga koos lugemine ei tähenda, et peate valima sama raamatu. Piisab sellest, kui võtate näiteks õhtul poole tunni, mil mõlemad lülitate teleka ja arvuti välja ning loete vaikselt oma raamatut. Pärast on võimalik omavahel jagada, mis loos edasi juhtus.

Kui lugemine ei edene: loe katkestamise õigusega

Mõnikord ei jõua raamatuga kuhugi, kuigi justkui peaks meeldima. Siin tasub endale anda luba raamatu katkestamiseks. Kõik raamatud ei sobi igale lugejale ega igale eluperioodile.

Võid hoida riiulil eraldi „ootel“ raamatuid, milleni naased hiljem. Jõuga edasi pressimine tekitab pigem vastumeelsust nii konkreetse teose kui ka lugemise suhtes üldiselt. Parem on leida tekst, mis kõnetab praegu.

Lugemisklubi ja sõprade soovitused

Ühiselt loetud raamat annab lisamõõtme, sest samu tegelasi ja sündmusi näevad inimesed väga erinevalt. See on hea võimalus saada uusi mõtteid ning märgata detaile, mis üksi lugedes tähele ei jäänud.

Lugemisklubi ei pea olema ametlik. Piisab kahest või kolmest sõbrast, kes kord kuus või paari kuu tagant valivad ühe raamatu ning lepivad kokku, millal selle üle juttu tehakse. Soovi korral saab lisada ka väikese teema, näiteks „midagi ajaloost“, „midagi kergemat“ või „üks eestikeelne autor“.

Lugemispuhkus kui isiklik rutiin, mitte projekt

Edukas lugemisharjumus ei vaja suuri väljakutseid ega peent jälgimist. Kui teed lugemisest oma päeva loomuliku osa, muutub see tasapisi rutiiniks, nagu hommikukohv või jalutuskäik.

Võid endale aeg-ajalt meelde tuletada, et iga loetud lehekülg on juba väike puhkus iseendale. Pole vahet, kas loed romaani, mälestusi, esseid või luulet, oluline on, et see pakuks sulle rahu, rõõmu või äratundmist. Just selline lugemispuhkus aitab igapäevaelu tasakaalustada.