Rohkem kui kakskümmend Leedu ettevõtlusorganisatsiooni on kutsunud üles kehtestama Poolale lähedast diislikütuse aktsiisimäära, et kõrvaldada diislikütuse hinnavahe riikide vahel.
Leedu aktsiis ohustab konkurentsivõimet
Ühises, laialt levitatud ettevõtlusassotsiatsioonide avalikus kirjas märgitakse, et valitsuse praeguse ettepaneku korral oleks diislikütuse aktsiis Leedus kõrgeim kogu piirkonnas.
Poola kavatseb järgmisel aastal säilitada diislikütuse kehtiva aktsiisimäära, samal ajal kui Leedu plaanib seda veelgi tõsta. See vähendab Leedu kütuseturu konkurentsivõimet ning avaldab negatiivset mõju nii majandusele kui ka riigieelarve tuludele.
Hinnavahe kasv ja turu kokkutõmbumine
Avalikus kirjas tuuakse välja, et 2025. aastal diislikütuse aktsiisi 26,7% tõstmine suurendas kütuse hinnavahet Leedu ja Poola tanklates kuni 10 sendini liitri kohta. Sellise hinnavahe tõttu eelistab osa vedajatest diislikütust tankida naaberriigis ning Leedu kütuseturg on sel aastal juba kahanenud 15%.
Nii täienes Poola riigieelarve diislikütuselt laekuvate aktsiisi- ja käibemaksutuludega, samal ajal kui Leedule jäid vaid teede kulumine ja keskkonnasaaste.
Ettevõtlus kutsub regionaalsele kokkuleppele
Sellist olukorda nähes on Leedu ettevõtluskogukond korduvalt kutsunud vastutavaid riigiasutusi sõlmima naaberriikidega regionaalset kokkulepet kütuseaktsiiside ühtlustamiseks, et vältida maksutulude „migratsiooni” madalama aktsiisimääraga riikidesse.
Lootust andsid ka varasemad valitsuse plaanid peatada kavandatud diisliaktsiisi tõus. Lubadus „peatada diislikütuse aktsiisi tõstmine” oli kirjas XX valitsuse programmis, mistõttu ettepanek sellest programmilisest kohustusest taganeda tuli ettevõtjatele üllatusena ja valmistas pettumuse.
Nuansirikas tõstmine ei lahenda probleemi
Valitsuse ettepanek tõsta diislikütuse aktsiisi aeglasemas tempos ei ole ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul hea lahendus, sest isegi mõõdukam tõus suurendab hinnavahet Leedu ja Poola vahel. Tarbijate jaoks tähendaks see diislikütuse hinna tõusu veel umbes 4 sendi võrra liitri kohta.
Diislikütus moodustab olulise osa paljude kaupade ja teenuste hinnast, mistõttu kütuse kallinemine avaldab otsest survet inflatsiooni kiirenemisele.
Kutse hinnata otsuste tegelikke tagajärgi
Ühiskirjale alla kirjutanud organisatsioonid kutsuvad üles 2026. aasta riigieelarve projekti arutamisel põhjalikult hinnangut andma diisliaktsiisi tõstmise tagajärgedele ning otsima mõistlikke alternatiive.
Võimalikud lahendused: Poola tasemele lähedane aktsiis või tagastamismehhanism
Ühe lahendusena pakutakse välja Poolale lähedase diislikütuse aktsiisimäära kehtestamist, et kaotada kütuse hinnavahe riikide vahel. See julgustaks rahvusvahelisi vedajaid tanktima taas Leedus ning aitaks ära hoida edasist hinnatõusu järgmisel aastal.
Teise alternatiivina soovitatakse kaaluda osalist aktsiisi tagastamise mehhanismi vedajatele, et säilitada kütuse ost Leedus. Selline süsteem oleks eriti sobiv olukorras, kus Leedu tõstab diisliaktsiisi igal aastal, samal ajal kui naaber-Poola järgib vastupidist strateegiat – madalate maksudega hoida kütuse hind väga konkurentsivõimelisena.
Maksud kui strateegiline, mitte lühiajaline tööriist
„Kutsume vaatama maksupoliitikale mitte kui lühiajalisele fiskaalinstrumendile, vaid kui strateegilisele majanduse tugevdamise vahendile. Aeglustuv SKP kasv, vähenev eksport ja kahanevad investeeringud on selged signaalid, et on aeg kurssi muuta.
Hästi tasakaalustatud ja konkurentsivõimeline kütuseaktsiisi poliitika võib taastada Leedu ettevõtete konkurentsivõime, tugevdada riigi majandust ning tagada jätkusuutlikud riigirahandused,“ seisab ettevõtlusassotsiatsioonide avalikus kirjas.
Müüginumbrid kinnitavad trendi
Riikliku maksuameti andmetel langes diislikütuse müük Leedu tanklates käesoleva aasta jaanuarist oktoobrini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligikaudu 15%.
