Verel peab olema võime kiiresti verejooksu peatada, kui me end vigastame. See kaitseb liigsest verekaotusest. Samal ajal ei tohi veri ka liigselt hüübida, sest siis võivad tekkida trombid, mis ummistavad veresooni.
Kui vere hüübimine on häiritud
Kui vere hüübimine ei tööta õigesti, võivad tekkida kaks vastandlikku probleemi. Ühel juhul inimene veritseb liiga kergesti. Teisel juhul kipub veri liiga kergesti trombe moodustama. Mõlemad olukorrad võivad olla ohtlikud.
Seetõttu kontrollivad arstid mõnikord, kui hästi hüübimissüsteem toimib. Selleks kasutatakse enamasti kahte lihtsat analüüsi: aPTT ja INR.
Kuidas vere hüübimine töötab?
Kui veresoon saab vigastada, hakkab veri voolama. Kõigepealt kinnituvad haavakohta vereliistakud ehk trombotsüüdid ja moodustavad ajutise „korgi“. See on verejooksu peatumise esimene etapp.
Seejärel aktiveeruvad teised veres olevad valgud. Need toimivad nagu ahel – üks lülitab tööle järgmise. Lõpuks tekib tugev võrkjas struktuur, mis tugevdab verekorgi ja sulgeb haava. See protsess peab kulgema õige kiirusega – mitte liiga aeglaselt ega liiga kiiresti. Just seda aitavad hinnata analüüsid aPTT ja INR.

Mis on aPTT ja mida see näitab?
aPTT analüüs näitab, kui kaua kulub verel laboritingimustes hüübimiseks mööda üht hüübimisteed. Lihtsamalt öeldes aitab see hinnata, kas veri ei kipu liiga kaua veritsema.
Kui aPTT aeg on liiga pikk, võib see tähendada, et veres napib teatud hüübimiseks vajalikke aineid. Nii võib juhtuda näiteks mõnede maksahaiguste korral. aPTT pikeneb ka siis, kui inimene kasutab teatud verevedeldajaid, näiteks hepariini.
Kui aPTT on tavapärasest lühem, võib see mõnikord viidata suurenenud trombiohule, kuid selline olukord on harvaesinev ja sellest üksi ei piisa kindlate järelduste tegemiseks.
Mis on INR ja mida see näitab?
INR on teine vere hüübimise näitaja. See iseloomustab hüübimist teise raja kaudu kui aPTT. Kõige sagedamini kasutatakse seda inimestel, kes võtavad tromboosivastaseid ravimeid, näiteks varfariini.
Kui INR on liiga kõrge, hüübib veri liiga aeglaselt ning suureneb verejooksu oht. See võib viidata liigsele ravimi toimele, vitamiin K puudusele või maksaprobleemidele.
Kui INR on liiga madal, võivad ravimid toimida liiga nõrgalt ning suureneb tromboosi ehk verehüüvete tekke risk. Seepärast aitab INR täpselt kohandada raviannust.
Miks uuritakse mõlemat näitajat?

Kuigi aPTT ja INR räägivad mõlemad vere hüübimisest, näitavad nad erinevaid hüübimissüsteemi osi. Seetõttu ei asenda need üksteist. Mõnikord võib üks näitaja olla täiesti normaalne, samal ajal kui teine viitab probleemile.
Kui mõlemad analüüsid tehakse koos, on arstil lihtsam aru saada, kus täpselt häire võib olla. See on eriti oluline:
- enne operatsioone,
- verejooksu või tromboosi kahtluse korral,
- tromboosivastase ravi jälgimisel.
Oluline on meeles pidada, et analüüside tulemusi hinnatakse alati koos inimese enesetunde, haiguse ja kasutatavate ravimitega. Seetõttu on parim jätta tulemuste tõlgendamine arstile, kes näeb tervikpilti.


