Windowsi taasterežiimid selgeks: millal aitab lähtestamine ja millal on vaja puhas paigaldus

Windowsi kasutajad jõuavad varem või hiljem olukorrani, kus süsteem on aeglane, tõrgub, on pahavarast räsitud või lihtsalt segi seatud. Uue seadme ostmine ei ole enamasti vajalik, enne tasub ära proovida süsteemi värskema alguse andmine.

Valikuid on mitu: sisseehitatud lähtestamine, varunditest taastamine ja täielik puhas paigaldus. Nendevahelised erinevused on tavakasutajale tihti ähmased. Allpool on lahti seletatud peamised variandid ja nende plussid-miinused koos selgete juhistega, millist teed valida.

Mida Windowsi lähtestamine tegelikult teeb

Kaasaegses Windowsis (alates Windows 10 ja uuemad versioonid) on eraldi funktsioon, mis lubab süsteemi „värskendada“ ilma keerulise tehnilise protseduurita. Põhimõtteliselt teeb see Windowsile uue alguse, kuid kasutajal on kaks erinevat varianti: säilitada isiklikud failid või kustutada kõik.

Lähtestamisel eemaldatakse enamik programme ja sätted, mis võivad probleeme põhjustada. Samal ajal jääb arvutisse alles Windowsi puhtam koopia, mis on sageli piisav, et lahendada ootamatud tõrked, imelikud veateated ja seletamatu aeglus.

Failid alles või kõik puhtaks: kumb valida

Esimene suurem otsus on, kas hoida alles dokumendid, pildid ja muud isiklikud failid, või teha täielik tühjendus. Failide säilitamise valik sobib juhul, kui arvuti on küll aeglane või segamini seadistustega, kuid ei ole märke raskest pahavarast või ketta füüsilistest vigadest.

Täielik tühjendus, kus kõik kustutatakse, on mõistlik, kui arvuti on olnud pikka aega hooletu kasutamise all, on paigaldatud palju tundmatuid programme või on kahtlus, et kuskil võib pesitseda pahavara. Sellisel juhul tuleb kindlasti eelnevalt olulised failid välisele andmekandjale kopeerida.

„Pilvest“ või kohalikult: miks Windows küsib allika kohta

Lähtestamise käigus pakub Windows võimalust kasutada arvutis olevat süsteemifailide koopiat või laadida need alla internetist. Kohalik variant on kiirem, sest kasutab juba masinas olemasolevat taastepilti, kuid kui süsteem on põhjalikult rikutud või vana, võib endaga kaasa tulla ka vanu probleeme.

Allalaadimine internetist annab üldjuhul puhtama ja värskema Windowsi versiooni, kuid eeldab stabiilset ja piisavalt kiiret ühendust. Kui internet on aeglane või andmemaht piiratud, tasub seda valikut ette planeerida ja protsess alustada ajal, mil ühendus on võimalikult usaldusväärne.

Millal on vaja päris puhast paigaldust

On olukordi, kus sisseehitatud lähtestamisest ei piisa. Näiteks siis, kui kettal on mitu partitsiooni, mitme süsteemiga keeruline seadistus või aastaid vana Windowsi versioon, mis on korduvalt uuendatud ja enam ei käitu ootuspäraselt. Samuti juhul, kui soovitakse täielikult muuta ketta jaotust või eemaldada tootja poolt eelpaigaldatud lisatarkvara.

Sellisel juhul tehakse puhas paigaldus, mis tähendab Windowsi kuvandi allalaadimist Microsofti ametlikust tööriistast, buutitava USB-mälupulga loomist ja süsteemi paigaldamist nullist. See on fundamentaalsem sekkumine, kuid tulemuseks on maksimaalselt puhas lähteseis.

Varundamine enne mis tahes taastekatset

Enne lähtestamist või puhast paigaldust tuleks alati võtta hetk ja mõelda läbi, millised andmed on asendamatud. Tüüpilised näited on fotod, töödokumendid, lemmikmängude salvestused, erialased programmid koos seadistustega ja brauseri järjehoidjad.

Konservatiivne lähenemine on tõsta vajalikud failid välistesse talletuskohtadesse: pilveteenusesse, välisele kettale või mälupulgale. Kindlasti tasub üle kontrollida, kas varukoopia on tõesti kasutatav ja failid avanevad mõnes teises seadmes.

Pahavara ja taaste: miks vahel aitab ainult põhjalik puhastus

Kui arvutis on olnud pahavara, reklaamvara või tundmatu päritoluga „kiirendid“, ei pruugi kerge lähtestamine alati kõigest vabaneda. Mõni kahjulik tarkvara suudab end peita eraldi partitsioonile või süsteemifailide vahele nii, et see elab lihtsama uuenduse üle.

Sellisel juhul on mõistlik teha esmalt kontroll usaldusväärse viirusetõrjega, seejärel eemaldada tundmatud programmid ja alles siis planeerida kas „kõik kustutav“ lähtestamine või täielik puhas paigaldus. Kui samas võrgus on ka teisi seadmeid, tasub kontrollida ka neid, et pahavara ei naaseks.

Kas ja millal kasutada tootja enda taasterežiimi

Paljud süle- ja lauaarvutid tulevad tootja loodud eraldi taasterežiimiga, mis taastab seadme seisundisse, mis oli ostes. See võib olla kasulik, kui arvuti oli tehaseseisundis hästi seadistatud ja tootja lisaprogrammidest on päriselt kasu.

Samas võib tehasetaaste tuua tagasi ka soovimatu eelinstallitud tarkvara, mida kasutaja niikuinii esimesel võimalusel eemaldab. Kes tahab võimalikult puhtat süsteemi, eelistab sageli Microsofti ametlikku paigaldusmeediat ja loob ise ainult need programmid ja seaded, mida päriselt vajab.

Mida pärast taasteprotseduuri kindlasti teha

Pärast lähtestamist või uut paigaldust ei tasu arvutit kohe igapäevaseks tööks kasutusele võtta. Esmalt tuleks lasta Windowsil paigaldada kõik värsked uuendused, veenduda, et riistvara draiverid on ajakohased, ja seejärel paigaldada ainult hädavajalik tarkvara.

Lisaks tasub kohe üle vaadata varundusplaan: seadistada pilvesünkroonimine, luua automaatne varukoopia ja märkida üles peamised programmid, mida tulevikus tarvis läheb. Nii on järgmine võimaliku taasteprotsess oluliselt lihtsam ja vähem stressirohke.

Lühike otsustuspuu: millise variandi kasuks kallutuda

Kui probleemid on kerged (üksik programm jookseb kokku, arvuti on veidi aeglane), piisab sageli tavalistest hooldusvõtetest: mittevajalike programmide eemaldamine, kettaruumi vabastamine ja uuenduste paigaldamine. Taasterežiimi ei olegi vaja.

Kui tõrked on püsivad, kuid pahavarakahtlus puudub, tasub proovida lähtestamist failid alles jättes. Kui olukord on tõsisem, arvuti töötab kahtlaselt või on olnud pahavara, on mõistlik valida täielik tühjendus või puhas paigaldus. Mida põhjalikum meetod, seda rohkem aega ja ettevalmistust see nõuab, kuid seda suurem on tõenäosus, et probleemid saavad päriselt lahendatud.