Privaatsusküsimused puudutavad tänapäeval igaüht. Kas oled märganud, et pärast lihtsat vestlust puhkuseplaanidest hakkab „Instagram“ või „Facebook“ äkki pakkuma hotelle ja reisipakette? Mõnikord juhtub see meie endi hooletuse, mõnikord aga turvalisusaukude tõttu. Milles need mõisted täpsemalt erinevad ja millist rolli mängivad sellistes olukordades uusimad tehnoloogiad?
Eglė Tamelytė, „Samsungi“ kommunikatsioonijuht Leedus, selgitab, et privaatsus on seotud sellega, kuidas ettevõtted käitlevad neile usaldatud kasutajaandmeid. Tundub, et see teema muutub üha olulisemaks.
„Meie küsitlused näitavad, et 9 eurooplast 10-st tunneb muret oma privaatsuse pärast internetis. Seetõttu ei ole üllatav, et üha populaarsemaks muutuvad tehnoloogilised lahendused, mis kaitsevad seadmeid mitte ainult häkkimiskatsete eest, vaid tagavad ka selle, et andmeid kasutatakse üksnes kasutaja teadmise ja nõusolekuga,“ ütleb „Samsungi“ esindaja.
Selline mure ei ole alusetu. Kuigi paljud mobiilirakenduste arendajad kinnitavad, et nad tagavad kasutajate privaatsuse, paljastab rakenduste privaatsuspoliitika sageli hoopis teistsuguse tegelikkuse: teavet võidakse jagada partneritega, kasutada reklaami eesmärgil või koguda käitumisprofiilide loomiseks. Need reeglid on tavaliselt kirjas rakenduste kasutustingimustes, mida kasutajad reeglina ei loe.
Peaaegu iga teine puutub kokku pettusega
Privaatsust ei ole võimalik tagada ilma usaldusväärse veebiturvalisuseta – meetmete ja praktikatega, mis kaitsevad kasutajat ja tema andmeid pahatahtliku tegevuse ja väliste ohtude eest. Kaitsta tuleb end mitte ainult viiruste ja pahavara, vaid ka petuskeemide (phishing), identiteedivarguste ja küberrünnakute eest. Euroopa Komisjoni andmetel puutub 45% Euroopa Liidu elanikest igal aastal kokku mõne internetipettusega.
Üks tänapäeva salakavalamaid skeeme on võltsitud QR-koodid (ingl. quick response code). Kui sellist koodi hooletult skaneerida, võib sattuda võltsitud panga lehele või – veelgi hullem – laadida seadmesse pahavaralise programmi. Eelmise aasta statistika on jahmatav: kolmandik Euroopas toime pandud pettustest oli seotud just selle tehnoloogiaga.
Andmeturbe probleemidega ei puutu kokku üksnes tavakasutajad, vaid ka ettevõtted. Rahvusvaheline IT- ja riskijuhtimise ettevõte „IT Governance“ teatab, et ainuüksi 2024. aasta jaanuaris lekkis Euroopas üle 2 miljardi kasutajakirje. Sellised juhtumid kahjustavad tõsiselt mainet – üleilmse audiitori- ja konsultatsiooniettevõtte „PricewaterhouseCoopers“ (PwC) küsitlusest selgub, et 44% klientidest lõpetab ettevõtte teenuste kasutamise pärast andmeleket.
Sageli tuleb ettevõtetel andmerikkumiste tõttu sügavalt rahakotti kergendada. Rahvusvaheline õigusteenuste ettevõte „DLA Piper“ märgib, et 2024. aastal ületasid isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/BDAR) rikkumiste eest määratud trahvid 1,2 miljardit eurot. Tehnoloogiakorporatsiooni IBM arvutuste järgi ulatus 2024. aastal keskmine andmerikkumise kulu 4,88 miljoni euroni.
Üha rohkem lahendusi ohtude ennetamiseks
E. Tamelytė rõhutab, et kuigi ohte lisandub, ei maga ka tehnoloogiaarendajad. Sellised turbelahendused nagu kaheastmeline autentimine, andmete krüpteerimine ja regulaarsed tarkvarauuendused on tänapäeval elementaarsed, et mitte jätta ukseavauseid küberrünnakutele. Neljakohalistest PIN-koodidest on samuti suurel määral üle mindud biomeetriliste tunnustega tuvastamisele – sõrmejäljele ja näotuvastusele.
Turu- ja tarbijaandmete platvormi „Statista“ andmetel kasutas 2024. aastal 74% nutitelefonide kasutajatest oma seadme avamiseks sõrmejälge või näotuvastust. Veel viis aastat tagasi käitus nii vähem kui pool kasutajatest.
Kaasaegsed telefonid kui andmeturbe tööriist
Üks lahendusi, mis aitab andmete turvalisust tagada, on kaasaegsetesse nutitelefonidesse, näiteks „Samsung Galaxy S25 Edge“, integreeritud „Samsung Knox Security“ tehnoloogia. See kasutab konteineripõhist lähenemist – tundlik teave (paroolid, PIN-koodid, biomeetrilised andmed jms) eraldatakse ülejäänud süsteemist.
„Teisisõnu, isegi siis, kui telefon on nakatunud viiruste või pahavaraga, jäävad paroolid ja biomeetrilised andmed ligipääsmatuteks. Oluline on see, et see tehnoloogia pakub kõigile kasutajatele professionaalsel tasemel kaitset, mida seni kasutasid peamiselt ettevõtted ja riigiasutused. See on eriti tähtis, sest ühes seadmes hoitakse üha sagedamini nii isiklikke kui ka tööalaseid andmeid ning nagu avalik info näitab, kasvab ohtude hulk pidevalt,“ rõhutab „Samsungi“ esindaja.
