Leedus jätkub elektriautode avaliku laadimisvõrgu kiire areng. Rohelise energia lahendusi pakkuv ettevõte Enefit teatab, et on ületanud sümboolse piiri – Leedus paigaldatud elektriautode laadimisjaamade arv on ületanud 300. Ekspertide hinnangul on riigis tänaseks juba piisav infrastruktuur ning elektrifitseerimise edasine edendamine eeldab, et keskendutakse lisaks uutele asukohtadele üha enam ka juhtide kasutuskogemusele.
Võrk, mis katab nii linnad kui ka piirkonnad
Alates 2023. aastast arendatavas Enefit avalikus laadimisvõrgus saab oma elektriautot samaaegselt laadida juba kuni 600 juhti. Selle laienemisfaasi eesmärk oli tagada, et laadimisvõimalused oleksid kättesaadavad mitte ainult suuremates linnades, vaid ka piirkondades elavatele inimestele ning juhtidele, kes sõidavad läbi kogu riigi.
Enefiti avaliku laadimisvõrgu arendusjuht Tomas Žilionis ütleb, et kõige intensiivsem kasvuperiood on nüüdseks läbi. Edaspidi suunatakse tähelepanu olemasoleva taristu täiustamisele ja autojuhtide kasutuskogemuse parandamisele.
„Jälgime pidevalt elektriautode arvu kasvu Leedu teedel ning seda, kuidas kliendid avalikku laadimisvõrku kasutavad. Numbrite põhjal saame järeldada, et laadimistaristust Leedus juba piisab, mida kinnitavad ka sõltumatute osapoolte uuringud. Jätkame küll uute asukohtade otsimist ja uute jaamade rajamist, kuid meie põhirõhk liigub mujale.
Kuulame klientide soove ja jälgime nende vajadusi. Siseneme etappi, kus suurim tähelepanu peab olema suunatud olemasoleva taristu arendamisele, erinevate jaamade võimsuste tõstmisele ning kliendikogemuse parandamisele. Otsime võimalusi, kuidas luua keskkond, mis oleks juhile võimalikult mugav. Sellest sõltub ka see, kui kiiresti me Leedus elektriliikuvuse teel edasi liigume,“ selgitab T. Žilionis.
Väljakutsed, mis vajavad ühist lahendamist
Žilionise sõnul on terve rida küsimusi, mida tuleb lahendada koostöös vastutavate asutustega:
„Kuigi peaaegu iga kuu näeme uut rekordit, kui palju elektriautosid jõuab teedele, ei ole kasvutempo veel selline, nagu riigina sooviksime. On selge, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb veel pingutada. Arendada tuleb nii laadimisvõimalusi kortermajade juures, kujundada soodsam hinnastamine kui ka lahendada teised seotud küsimused.“
Kõigis Balti riikides ja Poolas on Enefiti laadimisühenduste arv tänavu ületanud 1500 piiri ning kasvab edasi hoogsas tempos.
Konkurents toob kaasa soodsamad hinnad
T. Žilionise sõnul ei julge paljud inimesed siiani üle minna keskkonnasäästlikumatele sõidukitele, kuna lähtuvad kahest levinud, kuid eksitavast müüdist.
„Eriti juhid, kellel ei ole võimalik laadimisjaama kodus paigaldada, kardavad, et elektriauto muudab igapäevaelu keerulisemaks – et tuleb pidevalt otsida, kus laadida, ja raisata aega, kuni aku täitub. Samuti arvatakse tihti, et avalikes laadimisjaamades on elekter väga kallis, mistõttu kaob elektriautol majanduslik eelis sisepõlemismootoriga mudelite ees. Need väited ei vasta tõele – tänapäeval võib sõiduki laadimine avalikus jaamas olla isegi odavam kui kodus,“ rõhutab T. Žilionis.
Ta märgib, et mida rohkem elektriautosid tänavatele jõuab, seda tihedamaks muutub ka laadimistaristu arendajate omavaheline konkurents. See sunnib otsima viise, kuidas pakkuda klientidele võimalikult soodsaid hindu. Tulemuseks on allahindlused kuni 50%.
Praktilises plaanis tähendab see, et 22 kW võimsusega laadimisjaamades võib laadimine kampaaniate ajal maksta kõigest 15 s/kWh. 320 kW kiirlaadijates tuleb maksta umbes 24,5 s/kWh. Samal ajal maksid kodutarbijad, kelle elektriplaan on seotud börsihinnaga ja kes laadisid oma elektriautot kodus, augustis keskmiselt 21,59 s/kWh.
Elektriauto kasutuskulu: avalik laadimine vs kodulaadimine
„Populaarseimate elektriautomudelite aku mahutavus on ligikaudu 80 kWh. Kui kasutada sooduspakkumisi, maksab sellise auto laadimine 0–100%:
- odavaimates 22 kW avalikes laadimisjaamades umbes 12 eurot,
- kiirlaadimisjaamades ligikaudu 19,6 eurot,
- kodus laadides umbes 17 eurot.
Seega on selge, et elektri hind ei ole enam argument elektriauto mittevalimiseks,“ analüüsib turusituatsiooni T. Žilionis.
Elektriautod löövad traditsioonilisi sõidukeid selgelt üle
Et elektriautod ületavad traditsioonilised sõidukid selgelt oma ökonoomsuse poolest, kinnitavad ka Leedu energiaagentuuri andmed. Selle aasta teises kvartalis maksis 100 kilomeetri läbimine elektriautoga keskmiselt 4,99 eurot, diiselautoga 7,95 eurot ja bensiiniautoga 9,18 eurot.
Kokkuvõttes tähendab see, et hästi arenenud ja üha soodsamaks muutuv laadimisvõrk muudab elektriautole ülemineku Leedus mitte ainult keskkonnahoidlikuks, vaid ka rahaliselt mõistlikuks valikuks.
