Kui biopangad ühendavad oma ressursid, võivad need saada võimsaks tööriistaks uute pandeemiate ohjeldamisel, kui COVID-19 või muud sarnased stsenaariumid peaksid korduma. Nii rõhutasid esmaspäeval Vilniuses toimunud esimese Leedu biopankade foorumi korraldajad.
Leedu riiklik biopankade infrastruktuur töötab täisvõimsusel
Vilniuse Ülikooli Meditsiiniteaduste keskuses peetud Leedu biopankade foorumil tutvustati avalikkusele ja teadlastele äsja lõplikult välja arendatud ning juba täisvõimsusel toimivat riiklikku biopankade infrastruktuuri. See on praktiline tööriist, mis võimaldab luua uusi diagnostika- ja ravimeetodeid, tugevdada tervishoiusüsteemi ning juurutada Leedus personaalse meditsiini lahendusi.
Foorumi korraldas Leedu biopankade võrgustik, kuhu kuulub kaheksa litsentseeritud biopanka. Need koguvad Leedu elanike – nii tervete kui ka erinevaid haigusi põdevate inimeste – bioloogilisi proove ja muud terviseinfot. Kõik need biopangad on aktiivsed rahvusvahelise BBMRI-ERIC (Euroopa biopankade ja biomolekulaarsete ressursside) võrgustiku liikmed.
Biopangad kui tugisammas teadusuuringutele ja meditsiini arengule
Tipptasemel uuringuid tegevatele teadlastele pakuvad biopangad võimaluse saada ligipääs bioloogilistele proovidele, geneetilisele ja bioloogilisele informatsioonile ning teistele terviseandmetele. Nii panustatakse Leedu meditsiiniteaduse arengusse, aidates luua tõhusamat ja kaasaegsemat tervishoiusüsteemi.
Leedu populatsiooni ja haruldaste haiguste biopanga direktor, dr Giedrė Kvedaravičienė, kelle juhitav biopank kogub nii tervete kui ka haruldasi haigusi põdevate inimeste bioloogilisi proove, rõhutab, et on oluline hoida ja edasi arendada koostööl põhinevat riiklikku biopankade võrgustikku. Tema sõnul võib sellest saada võtmetähtsusega tööriist nii uute nakkuspandeemiate puhul kui ka võitluses Leedus laialt levinud krooniliste haigustega.
„Kui Leedus tegutsevad biopangad ühendavad oma võimekuse ja pädevuse, saame väga põhjalikke ja täpseid analüütilisi andmeid, mis võivad osutuda hindamatuks abiks rahvatervise juhtimisel pandeemiate ajal. Leedus välja arendatud biopankade infrastruktuur tagab teadlastele juurdepääsu kõrge kvaliteediga proovidele ja terviseandmetele nii tervetelt kui ka erinevaid haigusi põdevatelt elanikelt.
See loob eeldused, et uutele väljakutsetele saab reageerida palju kiiremini ja sihipärasemalt – viies läbi mitmekülgseid uuringuid ning pakkudes teaduspõhiseid soovitusi, mis tuginevad just Leedu elanike andmetele,“ märgib dr G. Kvedaravičienė, Vilniuse Ülikooli juures tegutseva Leedu populatsiooni ja haruldaste haiguste biopanga juht. Tema sõnul tõestas COVID-19 pandeemia ajal biopankade olulisust mitte ainult Ühendkuningriigi, vaid ka Leedu kogemus – Santarose kliinikute biopank mängis olulist rolli koroonaviiruse genoomi muutuste analüüsimisel, diagnostika algoritmide täiustamisel ning arstidele suunatud ravisoovituste kujundamisel.
Populatsioonibiopank ja uued võimalused andmete sidumiseks
„Tollal ei olnud Leedus veel populatsioonibiopanka, kuid nüüd on meil riigis lõpuni välja arendatud infrastruktuur nii tervete elanike kui ka kliiniliste biopankade jaoks. Populatsioonibiopangana oleme alustanud küsitlusandmete kogumist, mis võimaldab aja jooksul luua järjepideva ja pikaajalise ülevaate elanike eluviisi teguritest.
Lisaks arendame koostöös Riikliku Andmeametiga ja Santarose kliinikutega lahendusi, mis võimaldavad turvalises keskkonnas siduda erinevatest allikatest pärit terviseandmeid ning luua tehisintellektil ja masinõppel põhinevaid algoritme. Need aitavad usaldusväärselt analüüsida väga suuri andmekogumeid.
Kõiki neid vahendeid on vaja nii nakkuspandeemiate kui ka nn aeglaste pandeemiate – näiteks südame- ja veresoonkonnahaiguste – tõhusamaks juhtimiseks,“ rõhutab dr G. Kvedaravičienė. Ta meenutab, et populatsioonibiopangas võivad osaleda kõik Leedu elanikud – nii täiskasvanud kui ka lapsed alates sünnist, kui mõlemad vanemad annavad selleks nõusoleku, andes oma verematerjali.
Meditisiin ilma biopankadeta ei arene
Mokslininkai: be biobankų medicinos mokslo pažanga neįmanoma
Leedu Rahvusliku Vähiinstituudi (NVI) teadussekretär ja direktori asetäitja teaduse ja arenduse alal, dr Živilė Gudlevičienė, rõhutab, et biopankades hoitavad inimeste proovid on asendamatu allikas meditsiiniteaduslikeks uuringuteks. Tema sõnul ei jää Leedu biopankade infrastruktuur enam kuidagi maha Lääne-Euroopa tasemest. Ühe olulisema saavutusena nimetab ta Leedu biopankade liitumist rahvusvahelise teadustaristu BBMRI-ERIC-ga, mis on üks suurimaid biopankade konsortsiume maailmas. See on avanud Leedu biopankadele ja teadlastele tee rahvusvahelistesse meditsiiniteaduse projektidesse, kus Leedu nimi kõlab üha sagedamini.
„Leedu biopankade võrgustikku kuulub praegu kaheksa biopanka Vilniuses, Kaunases ja Klaipėdas. Need koguvad teadustöö eesmärgil nii tervete kui ka erinevaid haigusi põdevate inimeste bioloogilisi proove. Rahvusliku Vähiinstituudi biopank kogub ainult onkoloogiliste patsientide bioloogilist materjali. Santarose kliinikute, Leedu Terviseteaduste Ülikooli ja Kaunase kliinikute ning Klaipėda Ülikooli haigla biopankadesse kogutakse proovimaterjali patsientidelt, kes põevad erinevaid vere-, nakkus-, neuroloogilisi, geneetilisi ja muid haigusi – alates verest ja uriinist kuni luuüdi ja ajuvedelikuni.
Lisaks on meil Valsts Patoloogia Keskuses biopank, kus säilitatakse patsientide kudesid, ning Inimmeditsiini Uuendusliku Teaduskeskuse juures biopank, kus hoitakse elusaid külmutatud rakke.
See tähendab, et meil on olemas kogu vajalik infrastruktuur, mis võimaldab läbi biopankade viia läbi teadusuuringuid ja nii panustada tõhusama tervishoiusüsteemi loomisesse Leedus. Vahendid ja pädevus on olemas – vaja on need võimalused avastada ja neid edasi arendada,“ ütleb NVI teadussekretär dr Ž. Gudlevičienė.
Ilma süstemaatiliselt kogutud andmeteta jäävad uuringud tegemata
Biopankade andmeid oma uuringutes kasutavad teadlased dr Ingrida Olendraitė ja dr Giedrius Gasiūnas kinnitavad, et ilma süstemaatiliselt kogutud biopangaandmeteta ei oleks paljud teadusprojektid üldse võimalikud.
„Teeme koostööd Santarose kliinikute biopangaga ühes projektis ja ma ei kujuta ette, kuidas see projekt saaks biopanga andmeteta üldse toimuda. Keegi peab elanike proovid süstemaatiliselt koguma, need kategoriseerima, kirjeldama ja nõuetekohaselt säilitama. See on tohutu töö ja väga suur väärtus meditsiiniteadusele, millest ühiskond sageli üldse teadlik ei ole,“ ütleb multiomika andmeanalüüsi ettevõtte Vugene teadusdirektor dr I. Olendraitė.
Ta lisab, et teiste riikide kogemus näitab, kui tõhusalt on võimalik biopankade andmeid meditsiiniteaduse arendamisel kasutada. Näiteks Ühendkuningriigis viiakse läbi mitte ainult kogu elanikkonda, vaid ka erinevaid elanikerühmi hõlmavaid terviseuuringuid, mis põhinevad biopankade andmetel. Üks tuntumaid näiteid on pikaajaline suur kaksiku-uuring „twinsUK“, milles jälgitakse üle 15 000 kaksiku kogu Ühendkuningriigist. „Sellise mahuga uuringuid ei oleks üksikutel teadusrühmadel võimalik teha ilma biopankade pikaajalise panuseta,“ märgib dr I. Olendraitė.
Biotehnoloogiaettevõtte Caszyme kaasasutaja ja teadusdirektor, Vilniuse Ülikooli Eluteaduste Keskuse Biotehnoloogia Instituudi vanemteadur dr G. Gasiūnas rõhutab, et seetõttu on biopankadele äärmiselt oluline ühiskonna usaldus ja aktiivne osalus biopankade tegevuses, andes oma bioloogilisi proove.
„Peame mõistma üht põhimõttelist asja – meditsiini ilma teaduseta ei ole. Selleks, et pakkuda paremaid ja tõhusamaid terviseteenuseid, on meil vaja usaldusväärseid teadusandmeid. Biopankade edu sõltub aga ühiskonna usaldusest ja kaasatusest. Mida rohkem inimesi mõistab biopankade olulisust ja panustab nende tegevusse, seda rohkem võimalusi avaneb ka meile, teadlastele,“ ütleb dr G. Gasiūnas, kes samuti kasutab oma uurimistöös biopankades kogutud andmeid.
Esimene Leedu biopankade foorum tõi kõik osapooled ühe laua taha
Vilniuse Ülikooli Meditsiiniteaduste keskuses toimunud esimene Leedu biopankade foorum tõi esmakordselt ühe katuse alla kõik olulisemad riiklikud biopangad ning kõik biopankade tegevusega seotud osapooled – alates riigiasutuste, teadlaste ja arstide esindajatest kuni patsientide organisatsioonide, juristide ja ettevõtjate esindajateni.
Foorumil pidasid ettekandeid Leedu biopankade, Leedu bioeetika komitee, Riikliku Andmeameti esindajad, samuti teadlased ja eksperdid välismaalt. Väliskülaliste seas olid näiteks dr Saba Abdulghani, Euroopa biopankade ja biomolekulaarsete ressursside võrgustiku BBMRI-ERIC biopankade arenduse juht Austriast, üks esimestest Poola populatsioonibiopankadest loonud teadlane dr Lukasz Kozera ning dr Anurag Verma, Pennsylvaania meditsiini biopanga genoomikavaldkonna direktori asetäitja ja USA valitsuse „Miljoni veterani“ programmi peamine uurija.
Selle programmi raames analüüsiti süsteemselt rohkem kui 635 000 osaleja geene, tuvastati uusi geneetilisi seoseid erinevate haiguste ja tunnustega, leiti muud olulist päritavusega seotud infot ning saadi uusi teadmisi selliste haiguste nagu eesnäärmevähk, neeruhaigused ja COVID-19 kulgemise geneetilistest alustest.
