Iga autojuht on vähemalt korra kuulnud, et õige rehvirõhk aitab vähendada kütusekulu. See tundub loogiline – väiksem veeretakistus, kergem liikumine, vähem tööd mootorile. Kuid kas erinevus on tegelikult nii suur, et tasub sellega pidevalt tegeleda?
Rehvirõhk ja külm aeg
Külmal aastaajal, kui kütusekulu madalama temperatuuri tõttu niigi suureneb, muutub küsimus veel olulisemaks. Mõni sõidab meelega veidi pehmemate, st alarõhuga rehvidega, sest nii tundub sõit mugavam.
Teised seevastu pumpavad rehvid üle, lootes sellega vähendada kütusekulu. Tegelikkuses võib selline mäng rõhuga lõppeda mitte kokkuhoiuga, vaid suurema kulumise või isegi ohtlikuma sõiduga.
Miks mõjutab rehvirõhk üldse kütusekulu?
Kui rehv on liiga tühjaks lastud, suureneb selle kontaktpind teega. See võib tunduda väike asi, kuid mõjutab otseselt veeretakistust – mootor peab tegema rohkem tööd, et autot liikuma panna.
Juba 0,2 baari väiksem rõhk kui tootja soovitab võib kütusekulu suurendada ligikaudu 2–3%. Samas ei ole ka liiga kõrge rehvirõhk lahendus.
Jah, üle pumbatud rehv veereb veidi kergemini, kuid haardumine väheneb ning ohutus kannatab, eriti märjal teel. Lisaks kulub selline rehv ebaühtlaselt – keskmine osa läheb kiiremini läbi kui servad. Pikas plaanis tähendab see sagedasemat rehvide vahetust ja täiendavaid kulusid.
Millal te viimati rehvirõhku kontrollisite?
Enamik juhte kontrollib rehvirõhku vaid enne tehnoülevaatust või siis, kui armatuurlaual süttib hoiatustuli. Tegelikult muutub rõhk aga mitte ainult aeglase lekkimise, vaid ka õhutemperatuuri kõikumise tõttu.
Kui õues läheb külmemaks, rõhk langeb loomulikult. Nii võib olukord, mis nädala eest oli korras, olla juba sootuks teine.
Asjatundjad soovitavad rehvirõhku kontrollida vähemalt kord kuus, külmemal ajal aga isegi sagedamini. Eriti juhul, kui sõidate palju, veate tihti suuremat koormat või liigute vaheldumisi nii linnas kui ka kruusateedel – sellised tingimused mõjutavad rehvirõhku kiiremini kui ühtlane sõit sujuval asfaldil.
Autojuhend – mitte lihtsalt kasutusjuhend
Igal autol on tootja määratud soovituslik rehvirõhk. Tavaliselt on need andmed kirjas kütusepaagi luugi siseküljel, juhiukse piidal või auto kasutusjuhendis.
Numbrid sõltuvad auto koormusest – näiteks üksi ja ilma pagasita sõites on soovituslik rõhk väiksem kui siis, kui auto on täis inimesi või kaupa.
Nende soovituste eiramine ja vale rehvirõhuga sõitmine ei kahjusta mitte ainult rehve, vaid võib halvendada juhitavust ja pikendada pidurdusteekonda. Nii võib väike kütuse kokkuhoid muutuda asjatuks riskiks.
Kas rehvirõhuga saab kütust tõesti kokku hoida?
Erinevad praktilised katsed näitavad, et õige rehvirõhk võib vähendada kütusekulu umbes 3–5%. See võib tunduda väike number, kuid aasta lõikes on vahe juba täiesti tuntav – eriti neil, kes sõidavad iga päev.
Näiteks, kui läbite nädalas umbes 300 kilomeetrit, koguneb aastas üle 15 000 kilomeetri. 5% erinevus kütusekuludes sellise läbisõidu juures tähendab juba kümneid eurosid.
Siiski toimib see ainult siis, kui muud tegurid on paigas: auto ei ole pidevalt üle koormatud, rehvimuster on heas korras ja sõidutingimused on normaalsed. Kui sõidustiil on agressiivne, ei päästa üks vaid korras rehvirõhk. Kui aga sõidate ühtlaselt, järgite kiirusepiiranguid ja hoiate rehvid heas seisus, on vahe selgelt tuntav.
Praktilised soovitused
1. Uuri tootja soovitusi. Leia, milline rehvirõhk on sinu autole ette nähtud – see on aluseks kõigele muule.
2. Kontrolli rehvirõhku regulaarselt. Üks kord hooaja jooksul ei ole piisav, eriti muutliku ilma korral. Kontrolli rõhku vähemalt kord kuus, talvel veel tihedamini.
3. Kasuta usaldusväärset manomeetrit. Tanklates olevad rõhumõõturid ei pruugi alati näidata täpset tulemust. Isiklik manomeeter aitab kiiremini reageerida ja vältida ootamatuid probleeme.
4. Ära unusta tagavararehvi. Sageli jääb see täielikult tähelepanuta ja kriitilisel hetkel selgub, et tagavararehv on liiga tühjaks lastud ega kõlba kasutamiseks.
Kas tasub vaeva?
Esmapilgul võib rehvirõhk tunduda teisejärguline pisiasi. Kuid kui kokku liita suurenenud kütusekulu, sagedasem rehvide vahetus ja ebastabiilne sõidukäitumine, saab kiiresti selgeks, et rehvirõhu jälgimine on üks lihtsamaid ja olulisemaid hooldustoiminguid.
See ei ole maagia ega nipp, vaid puhas füüsika. Kui rehvid töötavad nii, nagu tootja on ette näinud, veereb auto kergemini, kütus kulub efektiivsemalt ja sõit on rahulikum.
Järgmine kord, kui seisad tankuri juures, ära piira end ainult kütusepaagi täitmisega – vaata üle ka rehvirõhk. Võimalik, et see on kõige odavam „remont“, mille sel aastal oma autole teed.
