Mõni üksik kord nädalas raskuste tõstmine võib märkimisväärselt mõjutada triljoneid baktereid, kes elavad inimese soolestikus. Uus, veel eelretsenseerimata uuring viitab, et isegi varem füüsiliselt passiivsed inimesed kogevad märgatavaid muutusi oma mikrobioomis juba kaheksa nädala jooksul, kui nad hakkavad jõutreeninguid tegema kaks kuni kolm korda nädalas.
Soolestik kui nähtamatu ökosüsteem
Soolestik on koduks tohutule bakterite, seente, viiruste ja teiste mikroorganismide kogukonnale, kes elavad peamiselt jämesooles. Need mikroorganismid aitavad lagundada toitaineid, mida organism üksi seedida ei suuda, võimaldades nii imenduda rohkemal hulgal kasulikke aineid ja vitamiine.
Teatud bakterid on eriti hinnatud, sest nad toodavad ühendeid, mis toetavad nii füüsilist kui vaimset tervist. Mikrobioomi koosseis ei ole kunagi päris püsiv – see muutub olenevalt toitumisest, vanusest, une kvaliteedist ning, nagu see uuring näitab, ka füüsilisest aktiivsusest.
Uuring, mis paljastas ootamatud muutused
Tübingeni ülikooli teadlased Saksamaal kaasasid uuringusse 150 inimest, kes varem regulaarselt ei treeninud, ning palusid neil kaheksa nädala jooksul teha jõuharjutusi kaks kuni kolm korda nädalas.
Osalejad jagati kahte rühma: üks rühm tõstis kergemaid raskusi suurema korduste arvuga, teine raskemaid raskusi väiksema korduste arvuga. Mõlemad rühmad saavutasid sarnase jõu kasvu ja keha koostise paranemise.
Treeningud hõlmasid erinevaid harjutusi rindkerele, kõhulihastele, jalgadele ja seljale, iga harjutust tehti kahes seerias. Teadlased kogusid väljaheiteproove uuringu alguses, nelja nädala möödudes ja pärast kaheksat nädalat, et hinnata muutusi soolestiku bakterikoosseisus.
Mõned osalejad muutusid oluliselt tugevamaks kui teised ning nad jaotati „tugeva reageerimise“ ja „nõrga reageerimise“ gruppidesse. Esimeses rühmas suurenes jõud enam kui kolmandiku võrra, teises jäi kasv alla 12 protsendi.
Bakterid, mis seostuvad jõu kasvuga
Teadlased märkasid, et need, kes tugevnesid kõige enam, kogesid ka mikrobioomis silmatorkavamaid muutusi. „Tugeva reageerimise“ grupis kasvas kuusteist bakteriliiki ja üheteistkümne liikide hulk vähenes.
Eriti paistsid silma kaks liiki: Faecalibacterium ja Roseburia hominis, mis toodavad butüraati – lühikese ahelaga rasvhapet. Butüraat aitab hoida soolelimaskesta tervena, varustab organismi energiaga ning takistab kahjulikel bakteritel vereringesse pääsemist.
Taoliste bakterite hulga suurenemist on täheldatud ka varasemates uuringutes. Sel korral ei leitud aga väljaheiteproovides otseselt suuremat butüraadi sisaldust, vaid täheldati just rohkem baktereid, mis seda ühendi toodavad.
Samas on mikrobioom väga individuaalne – see, mis on kasulik ühele, ei pruugi samamoodi toimida teise puhul. Teadlased rõhutavad, et ei saa kindlalt öelda, kas just bakterite muutused põhjustasid jõu kasvu või oli vastupidi; pigem võivad need nähtused olla omavahel seotud mitmel erineval moel.
Liikumise kasu kogu organismile
Oluline on mõista, et mikrobioomi mõjutab väga suurel määral toitumine. Kuigi osalejatel paluti oma toitumisharjumusi mitte muuta, on seda reaalses elus keeruline täielikult kontrollida. Võimalik, et need, kes said parimaid tulemusi, hakkasid samal ajal ka tervislikumalt sööma ning seegi võis nende mikrobioomi mõjutada.
Sellest hoolimata kinnitab uuring taas, et füüsiline aktiivsus mõjub kehale ja vaimule positiivselt. Isegi kui ei ole veel täpselt selge, kuidas jõutreeningud soolestiku baktereid mõjutavad, on selge, et liikumine on lahutamatu osa tervislikust eluviisist.
Kuigi tegemist on suhteliselt väikese uuringuga, mis ootab veel ametlikku teaduslikku hindamist, lisab see killukese üha kasvavasse tõendite hulka, et meie eluviis – isegi nii väike muudatus nagu paar treeningut nädalas – võib mõjutada meie sees toimuvat nähtamatut maailma.
