Euroopa antibiootikumide teadvustamise päeval (18. november) rõhutavad arstid vastutustundliku antibiootikumide tarvitamise olulisust ja kutsuvad inimesi üles mitte pidama neid ravimiteks, mis sobivad iga nakkuse raviks. Just antibiootikumide sihitu kasutamine nõrgestab ravi tõhusust ning suurendab riski kokku puutuda haigustega, mida on väga keeruline ravida. Arstid hoiatavad, et valesti kasutatud antibiootikumid kaotavad kiiresti oma toime ning antibiootikumidele resistentsed bakterid nõuavad juba praegu rohkem inimelusid kui HIV-infektsioon.
Kuigi meditsiinikogukond räägib järjepidevalt antibiootikumide vastutustundliku tarvitamise vajalikkusest, on ühiskonnas endiselt palju müüte, mis soodustavad läbimõtlematut eneseravimist nende ravimitega.
Antibiootikumid ei sobi iga infektsiooni raviks
„Northway“ meditsiinikeskuse perearst Valerij Morozov märgib, et võrreldes olukorraga kakskümmend aastat tagasi on inimeste teadlikkus antibiootikumidest küll paranenud, kuid siiani püsib ekslik arusaam, et need sobivad ükskõik millise infektsiooni raviks.
„Ülekasutusele aitab kaasa ka see, et kliinilistes laborites tehakse väga palju uuringuid, mille piiripealsed tulemused ei tähenda alati haigust,“ selgitab arst. „Seetõttu võib ette tulla, et antibiootikume kirjutatakse välja ka siis, kui selleks tegelik vajadus puudub. Näiteks Helicobacter pylori või Lyme’i tõve test võib olla positiivne ka ilma kliinilise haiguseta, mistõttu ravi ei pruugigi vaja minna.“
Perearsti sõnul on üsna tavaline, et patsiendid saabuvad vastuvõtule kindla ootusega saada antibiootikumi retsept, kuigi need ei ole alati näidustatud ning võivad mõnel juhul lausa kahju teha.
Millal tasub otsida haiguse sügavamat põhjust?
„Kui on diagnoositud selge bakteriaalne haigus, on antibiootikumid tõesti vajalikud ja neid tuleb ka tarvitada,“ rõhutab V. Morozov. „Aga kui inimesele on vaja antibiootikume rohkem kui kolm kuni neli korda aastas samadel põhjustel, tuleks otsida probleemi sügavamat põhjust.“
Arsti sõnul on oluline:
- Sageli korduvad kuseteede infektsioonid – tuleb selgitada, miks need tekivad.
- Korduvad angiinid – võib osutuda vajalikuks kaaluda kirurgilist ravi.
- Sagedased kopsupõletikud – tuleb hinnata immuunsüsteemi seisundit.
„Lietuvos draudimase“ spetsiaalse riskikindlustuse ekspert Audrius Zinevičius rõhutab, et just kiire juurdepääs arstile ja õigeaegsed uuringud aitavad nakatumise iseloomu täpselt määrata ning vältida antibiootikumide põhjendamatut kasutamist.
„Erakindlustusega tervisekindlustus võimaldab inimestel kiiresti pääseda perearsti või eriarsti vastuvõtule, teha vajalikud labori- ja instrumentaaluuringud ning järjepidevalt jälgida terviseseisundi muutusi. See aitab tagada, et antibiootikume kirjutatakse välja ainult siis, kui neid tõesti vaja on, ning vähendab riski sattuda keerukamate, resistentsete bakterite põhjustatud infektsioonide küüsi,“ selgitab A. Zinevičius.
Kuna antibiootikumid ei aita
Inimesed haaravad sageli antibiootikumide järele, arvates, et see on kiireim tee paranemiseni. Perearsti sõnul kahjustab aga liigne antibiootikumide tarvitamine organismi ja seab tervise ohtu – neid tohib võtta ainult siis, kui on selgelt tuvastatud bakteriaalne haigus.
„Inimesed arvavad tihti, et kolme päeva pikkune palavik on piisav põhjus antibiootikumravi alustamiseks, kuigi tavalised külmetused ja viirusinfektsioonid võivad korduda isegi kuni kaheksa korda aastas ning see on täiesti normaalne,“ ütleb V. Morozov.
Suurt kahju põhjustab ka liiga lühike ravikuur: kui antibiootikumide võtmine lõpetatakse kohe, kui enesetunne veidi paraneb, jääb osa mikroobe ellu ning omandab vastupanuvõime.
„Kui antibiootikume võetakse liiga lühikest aega, ei pruugi need järgmisel korral enam mõjuda. Probleeme tekib ka siis, kui ei järgita ettenähtud raviskeemi. Kui ravimit tuleb võtta mitu korda päevas, kuid patsient teeb seda harvem, jääb antibiootikumi kontsentratsioon veres liiga madalaks ning bakterid saavad taastuda ja muutuda resistentseks,“ selgitab arst.
Kasvav antibiootikumiresistentsuse oht
V. Morozovi sõnul sureb maailmas praegu antibiootikumidele resistentsete bakterite tõttu juba rohkem inimesi kui HIV-infektsiooni tagajärjel. Suurimat mõju resistentsuse levikule avaldab antibiootikumide lai kasutamine loomakasvatuses, linnukasvatuses ja põllumajanduses.
„Praktikas näeme üha sagedamini infektsioone, mis alluvad tavaravile väga halvasti. Näiteks Helicobacter pylori või Lyme’i tõve bakterite puhul ei toimi mõnikord enam standardne ravi, korduvad kuseteede infektsioonid ei reageeri sageli esimese valiku ravimitele. Tuberkuloosi näide on samuti kõnekas – kunagi raviti seda lihtsa penitsilliiniga, tänapäeval aga on vaja mitut spetsiifilist antibiootikumi, millest osa kuulub reservravimite hulka ega sobi teiste infektsioonide raviks,“ kirjeldab arst.
Ta rõhutab, et uute antibiootikumide väljatöötamine on peaaegu seiskunud. Kuigi igapäevapraktikas ei pruugi see veel igal juhul tunda anda, võib see tulevikus kujuneda väga tõsiseks probleemiks.
„Bakterid, mida me täna suudame tavapäraste antibiootikumidega hävitada, võivad muutuda ohtlikuks, kui uusi ravimeetodeid ei lisandu. Suurim lootus on seotud vaktsiinide ja bioloogilise raviga. Vaktsineerimine vähendab infektsioonide sagedust, mis tähendab, et antibiootikume läheb harvem vaja. Isegi hooajalised vaktsiinid – näiteks gripi või respiratoorse süntsütsiaalviiruse vastu – aitavad kaudselt vähendada bakterite resistentsuse teket,“ selgitab V. Morozov.
Vaktsineerimine aitab säilitada antibiootikumide tõhusust
„Lietuvos draudimase“ esindaja sõnul on vaktsiinid endiselt üks tõhusamaid vahendeid elanikkonna üldise vastupanuvõime tugevdamisel – vaktsineerimine aitab vähendada haigestumist ning kaitseb infektsioonide eest, mille raviks võiks hiljem vaja minna antibiootikume.
„Näeme, et üha rohkem inimesi kasutab erakindlustuse tervisekindlustust selleks, et kiiremini teha ennetavaid uuringuid, vaktsineerida end ja õigel ajal arstiga nõu pidada. Just vastutustundlik suhtumine oma tervisesse aitab mitte ainult säilitada elukvaliteeti, vaid panustab ka sellesse, et antibiootikumid püsiksid tõhusad võimalikult kaua,“ märgib ekspert.
