Paljud teavad, et kala on organismile äärmiselt kasulik, kuid praktikas süüakse seda endiselt liiga vähe. Euroopas on populaarseimad kalaliigid tuunikala ja lõhe.
Forell, mida kutsutakse sageli lõhe „vennaks“ ja mis on tihtipeale ka soodsam, jääb paraku sageli teenimatult tahaplaanile. Ometi ei jää selle toiteväärtus lõhele peaaegu üldse alla. „Maxima“ kulinaariameistrid pakuvadki paar maitsvat ja taskukohast forelliretsepti – nii argiseks õhtusöögiks pärast tööpäeva kui ka pidulauale.
Teenimatult alahinnatud lõhe „sugulane“

Kuigi lõhe ja forell kuuluvad mõlemad lõheliste sugukonda, eelistavad nii eestlased kui ka teised eurooplased palju sagedamini just lõhet. Euroopa kalandus- ja mereandude turu seireagentuuri (EUMOFA) andmetel sööb keskmine eurooplane aastas umbes 2,6 kilogrammi lõhet, kuid vaid 0,49 kilogrammi forelli.
„Forell on sama sugukonna kala ja väga lähedane lõhele, kuid tihti oluliselt rahakotisõbralikum. Lisaks suurepärasele toiteväärtusele ja soodsale hinnale on forellil teisigi eeliseid – selle maitse on mahedam, mistõttu sobib ta sageli isegi neile, kes kala muidu eriti ei armasta,“ selgitab Titas Atraškevičius, „Maxima“ meediasuhete esindaja.
Innustamaks valmistama maitsvat ja toitvat õhtusööki või proovima midagi seninägematut, rõhutab T. Atraškevičius, et tervislik valik ei pea sugugi kallis olema.
„Just sel nädalal pakume värsket vikerforelli eriti soodsa hinnaga. See on suurepärane võimalus lisada oma menüüsse kala, mis meie taldrikutele jõuab kahjuks liiga harva,“ ütleb T. Atraškevičius.
Eestlased söövad kala liiga vähe
Ametlike Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maaeluministeeriumi andmete järgi sõi mullu iga Eesti elanik keskmiselt vaid umbes 14 kilogrammi kala ja kalatooteid aastas.
„Terviseameti ja tervishoiuspetsialistide soovituste järgi peaks täiskasvanu nädalas sööma vähemalt 300–450 grammi kala, millest vähemalt 200 grammi võiks olla rasvane kala, mis sisaldab rohkem oomega-3-rasvhappeid – näiteks lõhe, forell, värske või värskelt külmutatud heeringas. Teisisõnu peaksime aastas tarbima ligikaudu 15–23 kilogrammi kala,“ selgitab „Maxima“ tasakaalustatud toitumise partner, arst-dietoloog Edvardas Grišinas.
Lõhega võrreldes on forell dietoloogi sõnul veidi lahjem kala – 100 grammi termiliselt töötlemata forelli sisaldab umbes 20 g valku ja, sõltuvalt kasvutingimustest, ligikaudu 6–10 g rasva.
„Forellil on väga hea valkude ja rasvade suhe. Samuti on see suurepärane D-, B12- ja E-vitamiini ning kaltsiumi, tsingi ja kaaliumi allikas,“ lisab E. Grišinas.
T. Atraškevičiuse sõnul on just nüüd hea aeg oma menüüd mitmekesistada ning katsetada köögis soodsalt saadava värske vikerforelliga. „Maxima“ kulinaariameistrid pakuvadki välja lihtsaid retsepte, mis sobivad nii igapäevaseks õhtusöögiks kui ka pidulikuks lauaehteks.
Ahjus küpsetatud forell köögiviljadega

See lihtne ja soodne roog ei nõua ühtegi erilist pidupäeva ning sobib suurepäraselt ka tavaliseks argiõhtuks. Selle valmistamiseks läheb vaja:
- 150–200 g värsket vikerforelli fileed;
- 1 keskmine paprika;
- 1 väike suvikõrvits;
- 1 tomat;
- 1 sl oliiviõli;
- 1/2 punast sibulat, 2 küüslauguküünt (maitse järgi);
- soola ja värskelt jahvatatud musta pipart (maitse järgi);
- lisamaitseaineid: kuivatatud pune, tüümian vms (maitse järgi).
Valmistamine. Lõika paprika, suvikõrvits ja tomat tükkideks. Kui kasutad sibulat, viiluta see õhukesteks viiludeks, küüslauk haki jämedamalt. Tõsta kõik köögiviljad ahjuvormi. Nirista peale oliiviõli, maitsesta soola ja pipraga ning sega läbi, et õli ja maitseained jaotuksid ühtlaselt.
Maitsesta vikerforelli filee soola ja pipraga. Soovi korral võid filee peale panna õhukese sidruniviilu või puistata kuivatatud ürte.
Pista köögiviljad 200 kraadini kuumutatud ahju ja küpseta 5 minutit. Seejärel tõsta köögiviljadele, nahk allpool, forellifilee. Küpseta veel 12–15 minutit. Enne serveerimist võid roa üle piserdada sidrunimahlaga või kaunistada värskete ürtidega.
Jõuluhõnguline forell fooliumis apelsini ja meega

See pidulik ja samas soodne roog toob lauale tõelise pühademeeleolu. Valmistamiseks vaja läheb:
- 2 tk 150–200 g värsket vikerforelli fileed;
- 1 apelsin;
- 1 tl vedelat mett;
- 1 sl võid;
- 1/2 tl värskeid või kuivatatud tüümianilehti;
- soola ja musta pipart (maitse järgi);
- oliiviõli küpsetamiseks (ei ole kohustuslik, kuid aitab vältida filee kinnitumist fooliumi külge).
Valmistamine. Kuivata forellifileed köögipaberiga, maitsesta kergelt soola ja pipraga. Pese apelsin hoolikalt ja lõika see õhukesteks viiludeks. Lõika või väikesteks kuubikuteks, et see kiiremini sulaks.
Aseta ahjuplaadile kaks suurt fooliumilehte. Nende keskele tilguta paar tilka oliiviõli. Tõsta iga fooliumilehe keskele, nahk allapoole, üks forellifilee. Määri fileed meega, jaota peale võikuubikud ning puista üle tüümianiga. Aseta igale fileele 2–3 apelsiniviilu.
Tõsta fooliumilehtede servad üles ja vormi tihedalt suletud „ümbrikud“, et küpsemisel jääks aur fooliumi sisse. Küpseta 190 kraadini kuumutatud ahjus umbes 20 minutit. Kui fileetükid on suuremad, pikeneb küpsetusaeg 22–25 minutini.
Pärast ahjust väljavõtmist ava foolium ettevaatlikult, et kuum aur ei kõrvetaks. Serveerida võid rooga kartulipüree, riisi, värskete salatite või ahjuköögiviljadega. Head isu!


