Õunad on ühed sagedamini meie igapäevasel toidulaual olevad puuviljad ning seetõttu ei mõtle paljud inimesed sellele, et nende sees peitub midagi, mis võib mõjutada enesetunnet. Kuigi oleme harjunud õunu sööma kuni südamikuni välja, neelavad mõned inimesed sageli alla ka seemned, arvates, et paar pisikest terakest ei saa kuidagi kahjulikud olla.
Üksikud seemned ei kujuta tavaliselt märkimisväärset ohtu, kuid nende pidev või suuremas koguses söömine võib organismis esile kutsuda ebasoovitavaid reaktsioone.
Sellised reaktsioonid on seotud nii seemnete füüsilise ehituse kui ka nende keemilise koostisega – teatud tingimustel võivad seemnetes leiduvad ained muutuda toksiliseks. Seetõttu rõhutavad spetsialistid, et õunaseemneid ei tohiks käsitleda kui tavalist puuvilja osa, mida võib täiesti muretult suurtes kogustes ära süüa.
Seemned ja lämbumisoht
Kuigi õunaseemned tunduvad pisikesed, võivad need teatud olukordades kujuneda lämbumisohuks, eriti lastele ja neelamishäiretega inimestele. Väikesed, kõvad ja libedad terad võivad sattuda hingamisteedesse ning põhjustada eluohtlikke olukordi.
Laste hingamisteed on kitsamad, mistõttu võib juba üksainus seeme tekitada tugevat ebamugavust või hingamisraskust. Seepärast soovitatakse enne õunte andmist lastele alati eemaldada nii seemned kui ka kõvemad südamikuosad.
Ka täiskasvanutel suureneb lämbumisrisk siis, kui süüakse kiirustades või samal ajal rääkides. Õunaseemned võivad sattuda „valesse torusse“ ning sellised olukorrad tekitavad sageli paanikat ja vajavad kiiret tegutsemist. Kuigi see ei ole väga sage probleem, on ettevaatlikkus igal juhul mõistlik.
Toksiline toime: amigdalin ja tsüaniid
Õunaseemnetes leidub looduslikku ühendit nimega amigdalin, mis teatud tingimustel võib organismis muutuda tsüaniidiks. See protsess käivitub peamiselt siis, kui seemned on purustatud või põhjalikult läbi näritud – terve, kahjustamata seemnekest tavaliselt ei lase amigdalinil vabaneda.
Üksikud tervelt alla neelatud seemned liiguvad reeglina läbi seedetrakti ja väljuvad organismist ilma tervist mõjutamata. Ohtlikumaks muutuvad purustatud või tugevalt läbi näritud seemned, sest just nii võib amigdalin vabalt reageerida ning moodustada toksilise tsüaniidi.
Tsüaniid on äärmiselt mürgine aine, mis võib organismi kiiresti ja tugevalt mõjutada. Väiksemad kogused tekitavad tavaliselt vaid kergemaid vaevusi, kuid suurem kogus võib juba kujutada tõsist ohtu tervisele. Esmased sümptomid võivad olla:
- peavalu
- iiveldus
- rahutus või ärevustunne
- kerge peapööritus
Raskema mürgistuse korral võivad lisanduda ka hingamisraskused, teadvushäired ja krambid.
Praktilises elus esineb tsüaniidimürgistust õunaseemnetest siiski harva. Ohu suurus sõltub peamiselt sellest, kas seemned on läbi näritud ning kui palju neid on korraga söödud. Spetsialistide hinnangul kujutab reaalselt ohtu ainult suurem seemnete hulk, ent ettevaatlik suhtumine on siiski soovitatav.
Seedetrakti ärritus
Õunaseemned võivad seedesüsteemi ärritada mitte üksnes keemiliste ainete, vaid ka oma füüsilise kuju tõttu. Need on kõvad ja üsna kareda pinnaga, mistõttu võib suurem kogus seedimist oluliselt raskendada.
Inimesed märkavad sagedamini järgmisi vaevusi, kui korraga süüakse rohkem kui vaid paar seemet:
- kerged kõhukrambid
- iiveldus
- kõhupuhitus
Selline ärritus tekib sagedamini neil, kes tavaliselt väldivad karmima struktuuriga toite või kelle seedesüsteem on loomupäraselt tundlikum. Kuna seemnete pind ei lagune lättesti, vajab organism rohkem aega ja energiat nende töötlemiseks, mis omakorda võib tekitada ebamugavust. Kuigi need sümptomid pole üldjuhul ohtlikud, võivad need oluliselt häirida enesetunnet ja igapäevategemisi.
Võimalikud allergilised reaktsioonid
Mõnel inimesel võivad õunaseemned esile kutsuda allergilise reaktsiooni. See ei ole eriti levinud, kuid selline allergia on olemas ja selle väljendus võib olla väga erinev – kergest ebamugavusest kuni tõsiste sümptomiteni.
Leebemad nähud võivad olla:
- ninakinnisus
- naha punetus või lööve
- ebamugavustunne maos, iiveldus
Raskematel juhtudel võib tekkida kõriturse või hingamisraskus, mis nõuavad kohest arstiabi.
Allergiline reaktsioon õunaseemnetele ilmneb sagedamini inimestel, kellel esineb juba varem allergiaid teistele puuviljadele või õietolmule. Sellisel juhul reageerib organism seemnetes leiduvatele valkudele ebatavaliselt tugevasti ja käivitab immuunreaktsiooni.
Kui märkate isegi kerget, kuid kahtlast sümptomit pärast õunaseemnete söömist, on mõistlik seemnete söömist täielikult vältida ja jälgida ka reaktsioone teistele sarnastele toitudele.
Kui palju seemneid võib olla ohtlik?
Oht tervisele ei teki ühest või mõnest üksikust seemnest, vaid suuremast kogusest, eriti siis, kui seemned on põhjalikult läbi näritud. Teadlaste hinnangul sõltub tsüaniidimürgistuse risk inimese kehakaalust, mistõttu ei ole olemas üht kindlat, kõigile sobivat piirnormi.
Ligikaudsete arvutuste järgi võib tervisele ohtlikuks osutuda umbes 150 põhjalikult purustatud õunaseemet. Sellist kogust ei tarbi tavainimene peaaegu kunagi juhuslikult, seega ei ole põhjust sattuda paanikasse, kui olete alla neelanud mõne üksiku seemne.
Sellest hoolimata ei tähenda see, et seemneid võiks süüa piiramatult. Niipea kui seemnekest purustatakse või seemneid tugevalt närida, vabanevad seest amigoaldit sisaldavad ühendid ja risk suureneb märgatavalt. Seetõttu soovitavad paljud asjatundjad õunaseemned lihtsalt ettevaatlikult eemaldada ja vältida olukordi, kus neid võiks kogemata suuremas koguses alla neelata.
Kokkuvõttes võib öelda, et paar juhuslikult alla neelatud õunaseemet ei ole tavaliselt põhjus muretsemiseks, kuid teadlik ja mõõdukas käitumine aitab vältida nii lämbumis- kui ka mürgistusriski ning võimalikke allergilisi reaktsioone. Õuna enda söömine jääb endiselt tervislikuks harjumuseks – lihtsalt seemned tasub sellest eraldi hoida.
