Viimastel aastatel on Euroopa Liidu juhtkond üha aktiivsemalt hakanud rääkima uuest raha vormist – digitaalsest eurost. Selle algatuse ajendiks on kasvanud sõltuvus rahvusvahelistest, peamiselt Ameerika maksesüsteemidest.
Selline sõltuvus teeb murelikuks, sest suurem osa elektroonilistest maksetest Euroopas liigub läbi „Mastercardi“, „Visa“ või „PayPali“ ning kõik need süsteemid kuuluvad Ameerika Ühendriikidele.
Euroopa poliitikud on hakanud küsima, mis juhtuks siis, kui Ameerika näiteks poliitiliste erimeelsuste tõttu ühel päeval lihtsalt katkestaks eurooplastele ligipääsu maksetele. Just see potentsiaalne oht sundis Euroopa institutsioone tegutsema ja looma omaenda makseinfrastruktuuri, mis põhineks ühtsel vääringul – eurol.
Digitaalse euro kujunemine
Kui varem oli digitaalse euro idee pigem teoreetiline, siis nüüd on tegu tõsise projektiga, millega tegelevad aktiivselt Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad. Projekti eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust USA finantstechnoloogiatest ning säilitada Euroopa rahanduslik suveräänsus.
Huvitaval kombel andis sellele protsessile kaudse tõuke USA toonane president Donald Trump. Tema ettearvamatu poliitika ja karm majanduslik hoiak näitasid, et Euroopa riigid peavad rohkem iseendale toetuma ning omama maksesüsteemi, mida ei saaks väljastpoolt ei välja lülitada ega kontrollida.
Kuidas digitaalne euro toimima hakkab?
Digitaalne euro saab olema euro ametlik rahavorm, mis on igale elanikule kättesaadav spetsiaalse elektroonilise rahakoti lahenduse või kaardi kaudu. Seda saab kasutada kogu Euroopas – nii füüsilistes poodides kui ka internetis, samuti inimestevahelistel ülekannetel ja arveldustel asutuste vahel.
Kasutaja saab kanda raha oma pangakontolt digitaalsesse rahakotti ja tasuda näiteks telefoni abil või lubada süsteemil maksmise hetkel automaatselt puuduva summa kontolt juurde kanda. Suur eelis peitub universaalsuses.
Ei ole vaja muretseda, kas teie pank asub samas riigis kui teenusepakkuja pank. Ka Euroopas reisides saate oma raha vabalt kasutada, sest vahendid ei paikne üksikutes pankades, vaid Euroopa keskpankade süsteemi infrastruktuuris. See võimaldab teha makseid ka olukorras, kus teie kodupangaga puudub parasjagu otseühendus.
Digitaalne euro hakkab toetama ka makseid ilma internetiühenduseta. Lähiühendust (NFC) kasutades saab makse sooritada isegi elektri- või võrguhäirete korral. Selline makse on täiesti anonüümne, sarnaselt sularahaga tasumisele, sest andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele.
Mida digitaalne euro annab kasutajatele ja turule?
Digitaalse euro kasutuselevõtt toob kaasa mitmeid muudatusi. Esiteks pakub see suuremat sõltumatust Ameerika ettevõtetest ja nende määratud teenustasudest. Konkurents sunnib nii „Visat“ kui „Mastercardi“ vähendama komisjonitasusid ja parandama oma teenuseid.
Teiseks lihtsustab uus süsteem rahvusvahelisi makseid ja vähendab tehnilisi tõrkeid, millega eurooplased sageli kokku puutuvad, kui maksavad mõnes teises riigis osutatavate teenuste eest. Tavalise inimese jaoks on digitaalne euro lihtsalt mugav ja turvaline tööriist, mis võimaldab kiiresti ja kindlalt arveldada kogu Euroopa Liidus.
Digitaalne euro ei ole mõeldud sularaha ega pangakaarte täielikult asendama, vaid saab olema lisanduv ja kõikehõlmav makseviis. Samal ajal on see oluline samm Euroopa majandusliku iseseisvuse suurendamise suunas ning kaitseb paremini väliste poliitiliste mõjutuste eest.
Nii kujuneb digitaalsest eurost mitte ainult tehnoloogiline, vaid ka strateegiline projekt, mis tugevdab Euroopa finantsilist sõltumatust ning loob turvalisema, usaldusväärsema ja kättesaadavama maksetuleviku igaühe jaoks.
