Sa tõenäoliselt arvad, et suurimat kahju sinu eelarvele teevad suured ostud: reisid, kodutehnika või auto. Kuid üha enam finantseksperte rõhutab, et raha ei kao mitte niivõrd kallite ostude, vaid pidevalt korduvate pisikulutuste tõttu.
Väikesed otsused, mis tunduvad justkui tähtsusetud, kogunevad aasta jooksul summaks, mille peale kerkivad kulmud ja vajub lõug. Võid isegi märgata, et pärast poeskäiku ei saa sa alati aru, kuhu raha kadus.
Ostukorv on küll täis, kuid pool ostetust polnud üldse planeeritud, osa läheb raisku ning sinu kontol haigutab järjest suurem auk. See on märk, et oled langenud ühe ohtlikuima ostuharjumuse lõksu, mis tasapisi, kuid järjekindlalt sinu eelarvet tühjendab.
Üks harjumus, mis läheb väga kalliks maksma
Oled sellest ilmselt varem kuulnud, kuid kas oled päriselt järele mõelnud? Kõige kallim harjumus poes on ostlemine ilma nimekirjata. See tundub süütu, ent tegelikult on just selline käitumine tõeline rahaline must auk.
Ilma ostunimekirjata juhindud sa pigem emotsioonidest, reklaamidest, poe ülesehitusest ja hetkeimpulssidest, mitte oma tegelikest vajadustest. Iga kord satub korvi veel üks juust, lisapakk koort, maiustused, saiakesed, mõni ahvatlev „uudistoode“, mida peaks ju proovima, ja hulk mugavus-tooteid, mida sul tegelikult vaja ei ole.
Sellised pisikesed impulssostud maksavad küll vaid 3–8 eurot korraga, kuid aasta peale koguneb neist summa, millega saaksid rahulikult rahastada korraliku puhkusereisi.
Teine probleem on see, et ilma nimekirjata kipud sa ostma rohkem, kui jõuad ära tarbida. Osa toidust läheb lihtsalt halvaks ja rändab otse prügikasti. See on kahekordne kahju: maksad toodete eest, kuid ei saa neist mingit kasu.
Miks on see harjumus nii ohtlik?
Võid uskuda, et oled ratsionaalne ostja, kuid poed on teadlikult üles ehitatud nii, et sinu ratsionaalsust vähendada. Toodete strateegiline paigutus, meeldivad lõhnad, valguslahendused, silmatorkavad kampaaniad ja hooajalised uued tooted mõjutavad sinu alateadvust. Ilma nimekirjata oled sa nendele trikkidele palju vastuvõtlikum.
Teine oluline tegur on emotsionaalne ostlemine. Oled väsinud? Lisad korvi ekstra maiustusi. Tuju on halb? Haarad midagi kiiret ja ebatervislikku. Kiirustad? Valik langeb kallimatele poolfabrikaatidele. Kõik see maksab – ja enamasti rohkem, kui arvad. Ostunimekiri ei ole piirang, vaid kaitse impulsiivsete otsuste eest.
Lõpuks viib planeerimata ostlemine ka poeskäikude arvu suurenemiseni. Mida sagedamini sa poodi lähed, seda rohkem raha kulub. Isegi kui lähed „ainult piima järele“, kujuneb iga lisakülastuse hinnaks keskmiselt 10–15 eurot, sest vähesed suudavad poest lahkuda ainult ühe tootega.
Kuidas seda viga vältida?
Sellest kulukast harjumusest on võimalik vabaneda juba paari nädalaga. Alusta sellest, et koostad ostunimekirja kodus, vaadates üle, mis sul külmkapis ja kapis juba olemas on ning mida päriselt plaanid süüa teha. Nimekiri võib olla lihtne paberileht või telefoniäpp – oluline on, et sa sellest kinni peaksid.
Teine abivahend on mitte minna poodi tühja kõhuga. Nälg on sinu eelarve üks suurimaid vaenlasi, sest see suurendab impulssiivseid oste ja vähendab enesekontrolli. Täis kõht on üks odavamaid viise oma rahakotti kaitsta.
Tasub kehtestada ka lihtne reegel: korvi läheb ainult see, mis on nimekirjas. Kui märkad midagi väga ahvatlevat, anna endale 24 tundi mõtlemisaega. Üheksal juhul kümnest selgub, et sa ei vajanudki seda toodet.
Kui palju sa tegelikult võid võita?
Hinnanguliselt võid aastas kokku hoida umbes 1000 eurot, kui loobud vaid ühest harjumusest – ostlemisest ilma nimekirjata. See ei nõua lisakulusid, vaid ainult natuke planeerimist ja järjekindlust.
Sinu eelarve muutub stabiilsemaks, kodus seisab vähem kasutuid tooteid ning igapäevased poeskäigud ei ole enam stressiallikas, mis röövib sinu aega ja raha. Üks lihtne nimekiri võib olla suurim teene, mida oma rahakotile teed.
