Venemaa sõda Ukraina vastu, mis algas 2022. aasta veebruaris, ei muutnud üksnes Euroopa geopoliitilist olukorda, vaid lõi tugeva hoobi ka Venemaa majandusele. Lääneriikide kehtestatud sanktsioonid, kaubanduspiirangud ja logistikaahelate häired on viinud selleni, et riigi finantssüsteem seisab silmitsi üha süvenevate raskustega.
Stabiilsetena näinud tööstusharud lagunevad
Paljud seni stabiilsuse sümbolina käsitletud tööstusharud on hakanud koost lagunema. Kõige valusamalt on pihta saanud need sektorid, mis sõltuvad otseselt rahvusvahelisest kaubandusest ja taristuinvesteeringutest.
Üks silmatorkavamaid näiteid on „Venemaa Raudteed“, mis on juba kolmandat aastat järjest silmitsi pideva veomahtude languse ja kahanenud kasumimarginaaliga.
„Venemaa Raudteede“ süvenev kriis
Venemaa Föderatsioon vajub üha sügavamale majandusraskustesse. Ukraina välisluure avaldatud andmete kohaselt kannatavad „Venemaa Raudteed“ märkimisväärsete finantskahjude ja pikaajalise veomahtude languse all.
See negatiivne trend on kestnud juba kolm aastat järjest. Luureinfo järgi halvenes ettevõtte finantsseis oluliselt 2025. aasta esimesel poolel. Võrreldes varasemate aastatega vähenes kaupade kogumaht 7,3%, kuid mitmes valdkonnas on langus veelgi järsem.
Veomahud eri kaubagruppides:
- teravilja vedu vähenes 35,6%;
- tööstuskaupade vedu langes 19,4%;
- ehitusmaterjalide vedu kahanes 17%.
Ettevõtte puhaskasum kukkus koguni 95% ning on nüüd vaid umbes 33,9 miljonit USA dollarit.
Prognoos: miljardidollariline tulukadu
Prognooside kohaselt võivad „Venemaa Raudteed“ aasta lõpuks kaotada ligikaudu 1,1 miljardit dollarit tulusid. Eksperdid rõhutavad, et ettevõtte uuendatud finantsplaan on tegelikkusest oluliselt irdunud, eriti arvestades kasvavat võlakoormat ja kahanevat kasumlikkust.
Rahaliste vahendite nappuse tõttu on ettevõte piiranud investeeringuid ning peatatud on taristuprojektid, mis pidid suurendama ekspordivõimekust Hiina suunal. Alates juulist on töötajad sunnitud võtma iga kuu kaks tasustamata vaba päeva – seda käsitletakse sundmeetmena tööjõukulude vähendamiseks.
Julgeolekumure ja korruptsiooniskandaalid
Kremlit teeb täiendavalt murelikuks, et „Venemaa Raudteede“ sisejulgeolekuteenistuses töötab umbes 30 000 relvastatud töötajat. Kriisi süvendavad ka uusi pöördeid võtvad korruptsiooniskandaalid.
Luureandmete järgi on ettevõtte juhtkonna liikmed omastanud märkimisväärseid rahasummasid. Üksnes 2. augustil peeti kinni energiadirektor Valentin Saņko, keda kahtlustatakse enam kui 18,5 miljoni dollari omastamises.
Riigi toetus võib jääda ebapiisavaks
Kuigi „Venemaa Raudteed“ on Venemaa majanduse jaoks strateegilise tähtsusega, hoiatavad analüütikud, et riigiabi jääb suure tõenäosusega ebapiisavaks. Riigieelarve puudujääk kasvab kiiresti ning selle ohjamine muutub üha keerulisemaks.
Kriis levib ka teistesse sektoritesse
Sarnased probleemid on esile kerkinud ka teistes majandusharudes. Venemaa energiaministeerium on hiljuti ametlikult tunnistanud sügavat kriisi söetööstuses. Mõne viimase kuu jooksul on suletud või tegevuse peatanud juba 51 söekaevandust.
Juunikuu alguses lõpetas töö Kuzbassis asuv „Spiridonovskaja“ kaevandus, kus töötas ligikaudu 900 inimest. Kokku on Venemaal selles sektoris tuhanded töötajad jäänud tööta, mis süvendab veelgi nii sotsiaalset kui majanduslikku pinget riigis.
