Euroopa Liit teatas ametlikult, et eraldab esialgse 10 miljoni euro suuruse toetuse uue eritribunali loomiseks. Selle kohtu eesmärk on võtta õiguslikule vastutusele Vene poliitilised ja sõjalised juhid nende otsuse eest alustada sõda Ukraina vastu.
Esimesed konkreetsed sammud eritribunali loomiseks
Algatusest räägiti esmaspäeval Kiievis toimunud pressikonverentsil, kus Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas kinnitas, et tegu on esimese konkreetse rahalise sammuga EL-i plaanide elluviimisel. Eesmärk on luua rahvusvaheline õigusinstitutsioon, mis erineks Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust selle poolest, et keskenduks just sõja alustamise faktile, mitte ainult sõja käigus toime pandud kuritegudele.
„Sõjakuritegusid ei oleks, kui ei oleks agressioonikuritegu ennast – ei oleks ka kõiki neid julmusi,” ütles Kaja Kallas, rõhutades, et vastutus sõja eest lasub Vene juhtkonna kõrgeimal tasandil.
Tribunali fookus: otsuse langetanud, mitte ainult käsutäitjad
Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurib juba praegu Ukrainas toime pandud sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid. Eritribunal oleks aga esimene kohus, mille otsene ülesanne on hinnata riigijuhtide otsust alustada relvastatud agressiooni, rikkudes ÜRO põhikirja.
Teisisõnu on see tribunal suunatud mitte niivõrd neile, kes käske täitsid, vaid neile, kes otsustasid sõja alustada.
Kohtu loomine toimub Euroopa Nõukogu raamistikus – see on organisatsioon, mis tegutseb väljaspool Euroopa Liitu ja mille peamine eesmärk on kaitsta inimõigusi ning demokraatia põhimõtteid kogu Euroopas. Tribunali loomisele anti lai liikmesriikide heakskiit juba tänavu mais, projekti toetavad nii Brüssel kui ka Ukraina.
Kiievis kohtus Kaja Kallas Ukraina välisministri Andrii Sõbihaga. Visiidi käigus arutati edasisi EL-i samme, et toetada Ukraina võitlust nii rindel kui ka õiguslikul tasandil.
Lisatoetus: 6 miljonit laste ja vägivallaohvrite abistamiseks
Koos tribunali rahastamisega lubas Euroopa Liit eraldada veel 6 miljonit eurot Ukraina laste toetuseks, kes on ebaseaduslikult Venemaale viidud, ning seksuaalvägivalla ohvrite aitamiseks. Kaja Kallas kirjeldas neid kuritegusid kui ühte Vene sõja kõige süngeimat peatükki.
Ukraina võimude andmetel on alates sõja algusest üle 19 500 lapse sunniviisiliselt viidud Venemaale või Valgevenesse. Neid tegusid peetakse raskeks Genfi konventsioonide rikkumiseks, ning Ukraina väidab, et need vastavad ÜRO poolt määratletud genotsiidi tunnustele.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis juba 2023. aastal välja vahistamismäärused Vene diktaatori Vladimir Putini ja tema laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova suhtes. Neid süüdistatakse ebaseaduslikus laste deporteerimises okupeeritud Ukraina aladelt.
Ameerika Ühendriikide esimene leedi Melania Trump teatas möödunud reedel, et hoiab avatuna suhtluskanalit Vladimir Putiniga eesmärgiga aidata deporteeritud lapsi Ukrainasse tagasi tuua. Tema sõnul on juba kaheksa last oma perede juurde naasnud ning peagi oodatakse veel kohtumisi ja tagasipöördumisi.
Venemaa eitused ja kasvav rahvusvaheline surve
Moskva eitab järjekindlalt kõiki süüdistusi seoses laste sunniviisilise äraviimisega. Vene ametnike sõnul olevat lapsed üksnes „evakueeritud” sõjapiirkondadest, mitte deporteeritud. Sellest hoolimata nõuab rahvusvaheline üldsus üha valjemini vastutuse võtmist nende tegude eest.
Euroopa Liidu otsus luua eritribunal ning eraldada konkreetsed vahendid selle tööks näitab selgelt soovi mitte leppida sõjakuritegudega ja tagada, et otsustajad ei pääseks karistuseta.
„See on alles algus”
Kaja Kallase sõnul on see alles esimene samm. Ta rõhutas, et õiglus ei pruugi saabuda kiiresti, kuid kui see põhineb faktidel ja pühendumusel inimõigustele, on ta paratamatu.
„Ja seekord,” lisas ta, „saavutatakse see õiglus kahtlemata.”
