Uuem statistika näitab, et iselaadivad hübriidid (HEV) tõrjuvad Euroopa uute autode turult otsustavalt mitte ainult diiselautosid, vaid vähendavad ühtlasi ka puhtalt bensiinimootoriga mudelite populaarsust. Kui varem seostati hübriide peamiselt kütusesäästuga, siis turu muutused osutavad, et elektrifitseeritud jõuallikad pakuvad nüüd ka muid omadusi, mis on paljudele autojuhtidele olulised. Milliseid?
Diiselmootorite ajastu on läbi
Viimase kümnendi jooksul on diiselautode müügistatistika täielikult muutunud. 2015. aastal moodustasid diiselmootoriga mudelid koguni 52% Euroopa uute autode turust, kuid värskeimate andmete järgi oli nende osa 2025. aasta esimese kaheksa kuu jooksul kahanenud vaid 9,4%ni.
Samas on hübriidide pealetung muljetavaldav: iseladivad hübriidid hõivavad nüüd juba 34,7% turust ning Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon (ACEA) prognoosib, et peagi ületab nende osakaal diisel- ja bensiiniautode ühise turuosa, mis on praegu 37,5%.
Miks hübriidid võidavad?
Neid muutusi mõjutab mitu tegurit. Nagu märgib telesaate „Autopilotas“ uute autode rubriigi saatejuht ja konkursi „Leedu aasta auto“ žürii liige Egidijus Babelis, mängivad oma rolli Euroopa Liidu poliitilised otsused ja üha karmimad heitenõuded, kuid kõige olulisem tegur on siiski hübriidide tõhusus.
„Diiselautod olid varem populaarsed madalama kütusekulu ja odavama diislikütuse tõttu. Praegu on aga vähemalt Leedus ja teistes Balti riikides bensiin odavam kui diisel. Lisaks on hübriidid linnas sõites erakordselt ökonoomsed – just linnaliikluses on kütusekulu tavaliselt kõige suurem. Ka maanteel, kus kiirus ei ületa 100 km/h ja just selliseid vahemaid sõidetakse meie teedel kõige sagedamini, jäävad hübriidid väga säästlikuks, seda tänu kaasaegsetele sisepõlemismootoritele.“
Babelise sõnul on kütusekulu mõttes diiselautod küll endiselt konkurentsitult ökonoomseimad väga suurte maanteekiiruste juures, kuid sellist sõidurežiimi ei vaja kaugeltki kõik. „Arvestades üldisi trende ja seda, millistes tingimustes autosid enamasti kasutatakse, on hübriidid muutunud kõige tõhusamaks valikuks nii diisel- kui bensiinimudelitega võrreldes,“ selgitab ta.
Rohkem dünaamikat ilma ökonoomsust ohverdamata
Hübriidajami eeliseid on lihtne märgata, kui võrrelda ühe populaarseima Euroopa linnamaasturi – tänavu uuendatud Kia Sportage’i – erinevaid versioone. Sama mudel kulutab 1,6-liitrise turbobensiinimootoriga keskmiselt 6,8–7,4 l kütust 100 km kohta, samas kui hübriidversiooni kütusekulu on vaid 5,5–6,0 l / 100 km.
Teine meeldiv hübriidide eelis on suurem koguvõimsus võrreldes nii diisel- kui ka puhtalt bensiinimootoriga autodega. Näiteks Volkswagen Tiguan 1,5-liitrise bensiinimootori ja kerghübriidsüsteemiga arendab 150 hj, kuid sama sisepõlemismootor elektrimootoriga kombineerituna annab juba üle 200 hobujõu.
Selge võimsuse vahe ilmneb ka bensiinimootoriga ja hübriidse Kia Sportage’i vahel: 1,6-liitrine turbobensiinimootor arendab 150 või 180 hj, hübriidversioon aga peaaegu 240 hj. See väljendub ka dünaamikas: 150 hj mudel kiirendab 0–100 km/h umbes 9,4 sekundiga, hübriidversioon aga ligikaudu 8 sekundiga.
Numbrid ei räägi kogu tõde: oluline on ka sõidutunne
Pelgalt tehnilised näitajad ei kirjelda alati seda, milline on tegelik dünaamika ja sõiduelamus. E. Babelis rõhutab, et väga palju sõltub sellest, millist mootorit ja millist käigukasti tootja jõu ülekandmiseks kasutab.
„Näiteks kasutab Toyota oma hübriidmudelitel astmevaba CVT-käigukasti, mis töötab madalatel kiirustel väga tõhusalt. Suuremal kiirusel ja koormusel muutub mootor aga märgatavalt mürarikkamaks ning üldine sõidutunne vähem dünaamiliseks,“ selgitab ta.
„Teised tootjad valivad teistsuguse lähenemise: Volkswagen kasutab topeltsiduriga automaatkäigukaste, Kia aga klassikalisi automaatkäigukaste. Need pakuvad paljudele juhile tuttavamat, „tavalise auto“ tunnet. Seetõttu tasub enne ostu kindlasti proovida mitu erinevat mudelit, et veenduda, kas konkreetne auto vastab teie ootustele,“ soovitab autoajakirjanik.
Iselaadiv või pistikhübriid – kumb on praktilisem?
Euroopa uute autode turul kasvab mitte ainult iselaadivate, vaid ka võrgust laetavate ehk pistikhübriidide osakaal. ACEA andmetel moodustasid sellised mudelid 2024. aasta esimeses kvartalis 6,9% turust, kuid 2025. aasta esimesel poolaastal juba 8,6%. Nende suurim eelis on oluliselt mahukam aku, millega saab puhtalt elektri jõul sõita umbes 50–200 km. Kas see tähendab automaatselt, et pistikhübriid on parem valik?
„Pistikhübriidid on suurepärane valik siis, kui on võimalik autot regulaarselt ja soodsalt laadida, näiteks kodus. Seni, kuni akus on energiat, on need väga efektiivsed. Samas eeldab nende täielik potentsiaal teatud tingimuste täitmist. Iselaadivad hübriidid neid eritingimusi ei vaja, seetõttu on nad atraktiivsemad laiemale autojuhtide ringile,“ rõhutab E. Babelis.
Iselaadivate hübriidide üks praktiline eelis pistikhübriidide ees on ka pakiruumi maht. Kuna pistikhübriid peab sama keretüübi sees mahutama nii kütusepaagi kui ka märksa suurema aku, kannatab sageli just pagasiruumi suurus. Näiteks võrgust laetav, nelikveoline Toyota RAV4 pakub 490-liitrist pakiruumi, samasuguse veoskeemiga iselaadiv Kia Sportage mahutab aga lausa 100 liitrit rohkem.
Universaalne valik tänapäeva autojuhile
Hübriidid ei ole üksnes diiselautosid troonilt tõuganud – nad kindlustavad oma positsiooni universaalse lahendusena enamiku juhtide jaoks. Nad vähendavad kütusekulu, pakuvad rohkem võimsust ja paremat dünaamikat ning nende kasutamine ei nõua juhilt eraldi laadimislahendusi ega elustiili muutmist. Seetõttu kujunevad hübriidid tänases turuolukorras mõistlikuks ja tasakaalustatud valikuks nii linna- kui ka maanteesõiduks.
