Maailmne autotööstus elab praegu läbi põhjalikku muutust – elektriautod on kiiresti saamas tõhusaks alternatiiviks sisepõlemismootoriga sõidukitele. Aga milline on olukord meie teedel? Kas tänapäevased elektriautod suudavad Baltimaades juba päriselt asendada traditsioonilisi autosid?
Uue põlvkonna elektriautode standard
Populaarsemad mudelid seavad oma omadustega uue mõõdupuu, mille järgi saab otsustada, mida juhid elektriautodelt ootavad. Sellised mudelid nagu Hyundai Ioniq 5, Tesla Model Y, Renault 5, Škoda Enyaq ja Volkswagen ID.7 eristuvad jõudluse, korraliku sõiduulatuse ühe laadimisega ning praktilisuse poolest.
Autoajaloo kontrolliplatvormi carVertical ekspert Matas Buzelis rõhutab, et uute elektriautode edu peitub tootjate võimes kõrvaldada varasemad kõige suuremad puudused. Selle on võimaldanud kiire tehnoloogiline areng.
„Elektriautod on endiselt kõige kiiremini arenev transpordivahend ning suurim edasiminek toimub just nendes valdkondades, kus tootjatel oli vaja pingutada, et pakkuda tõhusat alternatiivi saastavatele autodele. Eriti olulised on akutehnoloogia, jõuülekande juhtimissüsteemid ja jõudluse optimeerimine,“ selgitab M. Buzelis.
Ta lisab, et areng neis valdkondades võimaldab täna vastata põhilistele küsimustele: kui kaugele ühe laadimisega sõita saab, kui kiiresti akut laadida saab ning kui praktilised on need sõidukid igapäevaelus.
„Keskmise klassi elektriautode seas on juba välja kujunenud teatud standardid, mida dikteerivad turuliidrid. Näiteks populaarsed kompaktsed elektrilised luukpärad ja linnamaasturid suudavad reaalses liikluses sõita umbes 350–400 km, ning nende akud laevad kiirlaadijas 10–80 protsendini ligikaudu 25–30 minutiga,“ märgib ekspert.
Numbrid ei valeta
Et keskmised näitajad ei jääks pelgalt statistiliseks numbriks, tasub vaadata mõnda konkreetset, tehnoloogiliselt eesrindlikku mudelit.
Luukpära Hyundai Ioniq 5 on ehitatud platvormile, kus kasutatakse 800 V elektrisüsteemi – seda kohtab tavaliselt vaid luksusklassi mudelites, nagu Porsche Taycan või 2025. aastal esitletud elektriline Mercedes-Benz CLA. Selle süsteemi peamine pluss on eriti suur laadimiskiirus.
Ioniq 5 maksimaalne laadimisvõimsus on kuni 263 kW. See tähendab, et sobivas kiirlaadijas saab 80 kWh aku laadida 10–80 protsendini umbes 18 minutiga. Reaalses kasutuses mõõdetud keskmine laadimisvõimsus on ev-database.org andmetel umbes 205 kW. Tootja sõnul suudab auto ühe laadimisega läbida üle 500 km, mistõttu sobib see väga hästi nii igapäevaseks linnasõiduks kui ka pikemateks reisideks.
Sarnaste omadustega on linnamaastur Tesla Model Y, mille 75 kWh aku maksimaalne laadimisvõimsus on 250 kW. Samas on sellel 400 V süsteem, mistõttu on maksimaalset võimsust keerulisem pikalt hoida. ev-database.org andmetel jääb keskmine laadimiskiirus 10–80 protsendini umbes 124 kW juurde ning selline laadimine võttis testides aega 27 minutit. Tootja väitel suudab ka Model Y läbida ühe laadimisega enam kui 500 km.
Teine populaarne Euroopa linnamaastur on Škoda Enyaq. 77 kWh akuga suudab see samuti sõita üle 500 km, kusjuures energia lisamine 10–80 protsendini võtab umbes 28 minutit. Auto toetab kuni 135 kW laadimisvõimsust ning ev-database.org ekspertidel õnnestus praktikas saavutada keskmine 120 kW laadimiskiirus.
„Sellised näitajad näitavad selgelt, et modernsed elektriautod võivad sisepõlemismootoriga autosid igapäevakasutuses edukalt asendada, eeldusel, et juhi tavapärastel marsruutidel on olemas toimiv laadimistaristu. Meie piirkonnas on seda viimastel aastatel väga kiiresti arendatud,“ selgitab M. Buzelis.
Avaliku laadimistaristu infosüsteemi andmetel oli Leedus septembri keskpaigaks paigaldatud 3 894 laadimiskohta. Samal ajal oli „Regitra“ statistika järgi riigis registreeritud 20 817 elektriautot ja 17 646 pistikhübriidi.
Sobivad hästi Baltikumi mõõtkavasse
M. Buzelise sõnul on tänase seisuga sisuliselt vaid üks olukord, kus elektriautod mugavuselt veel jäävad traditsioonilistele mudelitele alla – väga pikad sõidud, mil ühe päevaga tuleb läbida tuhat või enam kilomeetrit. Kõigi teiste sõitude puhul, sealhulgas sõidud eri Balti riikide linnade vahel, ei kujuta vahe enamasti nii suurt probleemi nagu viis aastat tagasi, mil puudus nii taristu kui ka piisavalt võimsad mudelid.
Tänu suhteliselt väikesele piirkonnale piisab enamasti ka keskmise mahuga akuga elektriautode sõiduulatusest linnadevahelisteks reisideks. Mainitud mudelite näited näitavad, et näiteks vahemaa Vilniusest Klaipėdasse on juba täiesti realistlik läbida ühe laadimisega.
Hyundai andmetel saab Ioniq 5 kiirlaadijas vaid 15 minutiga juurde energiat, mis lubab sõita veel üle 300 km. See tähendab, et näiteks teekonna Kaunasest Tallinnasse jaoks piisab ühest lühikesest laadimispeatusest.
„Ka tavapäraste autodega teeme niikuinii iga paari-kolme tunni järel peatuse – nii soovitatakse ka ohutu sõidu seisukohalt. Sellise pausi ajal jõuab tänapäevast elektriautot laadida nii palju, et saab edasi sõita väga korraliku vahemaa. Reisikogemus erineb üha vähem diisel- või bensiiniauto tankimisest,“ leiab M. Buzelis.
Elektriautode lisaplussid
Eksperdi sõnul kalduvad kaalukeelad elektriautode kasuks veel mitmel põhjusel: madalamad ülalpidamiskulud, lihtsam hooldus, pankade pakutavad soodustused finantseerimisel. Lisaks on võimalik kasutada erinevaid riiklikke ja kohalikke toetusi nii elektriauto ostuks kui ka koduse laadimislahenduse rajamiseks, mistõttu argumente elektriauto kasuks tuleb järjest juurde.
Oluline on ka see, et juhid harjuvad kiiresti elektriautode spetsiifiliste omadustega, millest on hiljem raske loobuda: kohene pöördemoment, sujuv kiirendus, vaikus salongis ja kõrgem sõidumugavus. Keskmise klassi elektriautod pakuvad sageli rohkem lisavarustust ja tugevamat jõuallikat kui sama segmendi sisepõlemismootoriga mudelid.
Näiteks nelikveoline Tesla Model Y arendab 378 kW võimsust ja 493 Nm pöördemomenti. Škoda Enyaq näitajad on vastavalt 210 kW ja 679 Nm, samas kui Hyundai Ioniq 5 pakub 239 kW ja 605 Nm.
Korea mudel Ioniq 5 paistab silma ka kahesuunalise laadimise (ingl. Vehicle-to-Load, V2L) tehnoloogiaga, mis võimaldab auto akust voolu anda välistele seadmetele – alates sülearvutist kuni elektrigrilli või muruniidukini maakodus. Lisaks on autol õhu kaudu tehtavad tarkvarauuendused, mis ajapikku parandavad navigatsiooni, juhiabi süsteeme ja energiakasutuse seadeid. Kõik see toimub ilma, et oleks vaja külastada esindust või teenindust.
