Tänapäeval, mil skasdienine elu üha enam kolib digikeskkonda, ei mõtle paljud meist võimalike ootamatuste peale. Oleme harjunud mugavalt maksma pangakaardiga, tegema ülekandeid mobiilirakenduses või tasuma arveid internetipangas.
Mis juhtub, kui konto äkitselt blokeeritakse?
Kujutle, et ärkad ühel hommikul ja avastad, et sinu pangakonto on blokeeritud. Mitte võlgade või eksituse tõttu, vaid tehnilise rikke või küberrünnaku tagajärjel. Ilma igasuguse ettehoiatuseta muutuvad sinu raha ja vahendid kättesaamatuks ning sul ei ole võimalik osta isegi kõige elementaarsemaid igapäevaseid vajalikke asju.
Digitaalne finantssüsteem on küll väga mugav, kuid peidab endas riske, millele enamik inimesi ei mõtle. Rikked, pankade otsused, küberrünnakud või isegi elektrikatkestused võivad jätta sind oma rahast ilma mitte üksnes mõneks tunniks, vaid koguni päevadeks.
Miks ainult digitaalsetest maksetest ei piisa?
Üha sagedamini hoiatavad eksperdid, et täielik loobumine sularahast võib osutuda tõsiseks probleemiks. Kuigi praegu tundub, et kõik saab tehtud vaid mõne nupuvajutusega, ei tee valvas ja ettevaatlik olemine kellelegi halba.
Küsi endalt: kas oled valmis olukorraks, kus kaardid enam ei tööta? Kas sul on tagavaraplaan, kui maksesüsteemid ootamatult rivist välja langevad? Kas suudaksid iseenda ja oma lähedaste eest hoolitseda vähemalt paar päeva, kui süsteem äkitselt kokku kukub?
Eksperdid annavad häiret: mida kardavad pangad?
Üks esimesi tõsiseid hoiatavaid signaale tuli Hollandi keskpangalt. Uudisteportaal „Direct Money“ teatas, et pank hoiatas küberrünnakute eest, mis võivad häirida kogu riigi pangandussüsteemi.
Eriti suurt muret tekitavad nn blackout’id ehk ulatuslikud elektrikatkestused. Ilma elektrita ei tööta ei sularahaautomaadid ega kaardimakseterminalid poodides ning ainsaks reaalseks maksevahendiks jääb sularaha.
Sellises olukorras sõltuvad inimesed, kellel ei ole isegi väikest sularahavaru, täielikult sellest, millal ja kuidas teenuseid taastatakse. Pankade sõnum on selge: üksnes digitaalne süsteem ei ole kunagi 100% turvaline ning alati on vaja plaani B.
Sularahatagavara – mitte luksus, vaid hädavajadus
Rootsi, kus sularaha kasutus on üks väiksemaid maailmas, hoiatab oma elanikkonda samuti. Kuigi digitaalsed maksed on mugavad, soovitatakse inimestel hoida kodus vähemalt umbes 170 eurot sularahas, et kriisiolukorras oleks võimalik nädal aega hakkama saada.
See ei ole üleskutse koguda koju suuri sularahasummasid. Pigem on see lihtne mõistlik ettevaatusabinõu, mis aitab vältida keerulist olukorda, kui midagi peaks ootamatult juhtuma. Kui isegi nii arenenud riigid nagu Rootsi ja Holland võtavad seda teemat tõsiselt, tasub ka meil küsida: kas Eestis – või näiteks Leedus, kust need hoiatused algselt kõlasid – saab seda muret täielikult ignoreerida?
Kui palju sularaha oleks Eestis mõistlik hoida?
Eesti (ja laiemalt Baltikumi) finantseksperdid on ühel meelel: ootamatusteks valmisolekuks tasub hoida umbes 200–500 eurot sularahas. Sellest summast piisab üldjuhul nädala vältel esmavajaduste katmiseks – toidu, ravimite, kütuse ja muude hädavajalike kulude jaoks.
Oluline on rõhutada, et neid vahendeid ei tohiks hoida igapäevases rahakotis ega mujal kergesti ligipääsetaval kohal. Soovitav on hoida sularahavaru turvalises kohas kodus – seifis või lukustatud sahtlis. Samuti tuleks olla ettevaatlik ega avaldada võõrastele (ega ka juhuslikele tuttavatele) infot selle kohta, kus sularaha asub.
Lisaks sularahale: praktilised sammud finantsturvalisuse suurendamiseks
Sularahatagavara kõrval tasub mõelda ka muudele praktilistele lahendustele:
- Hoia mitu pangakaarti erinevates pankades.
- Kasuta erinevaid mobiilipanganduse rakendusi, et vajadusel oleks alternatiiv.
- Jälgi regulaarselt oma kontojääke ja pööra tähelepanu võimalikele pettusejuhtumitele.
- Uuri, kus asuvad lähimad sularahaautomaadid, mis võivad töötada ka elektrikatkestuste ajal (mõned pangad kasutavad autonoomseid lahendusi).
Väike rahavaru – suur tugi kriisihetkel
Digitaalne maailm pakub tohutult võimalusi, kuid ta ei ole haavatamatu. Väike sularahatagavara ei ole paanika, vaid vastutustundlik ettevalmistus. See on väike investeering sinu finantsturvalisusse, mis võib tehniliste tõrgete ajal osutuda hindamatuks abiks.
Keegi ei väida, et kriis on kohe ukse ees, kuid elutark inimene teab: parem olla valmis ja mitte kunagi seda valmisolekut vajada, kui vajaduse saabudes jääda täiesti abituks.
