Ateroskleroos on üks tänapäeva levinumaid haigusi, mis areneb pikalt vaikselt ja märkamatult. Selle kujunemist seostatakse eelkõige ebatervisliku toitumise, vähese liikumise ja teiste eluviisiga seotud teguritega. Seetõttu võivad igapäevased valikud taldrikul olla väga oluline osa ennetusest.
Haiguse olemus on lihtne, kuid selle tagajärjed võivad olla tõsised. Aja jooksul koguneb veresoonte seintesse kolesterool, tekivad naastud ning arterid ahenevad. Selle tulemusena halveneb verevool ja suureneb nii südame- kui ka ajukahjustuste risk.
Kuna ateroskleroos progresseerub aeglaselt, ilmnevad esimesed sümptomid sageli alles umbes viiekümnendates eluaastates. Selleks ajaks on haigus tihtipeale juba kaugele arenenud ning ravi keerukam. Just seetõttu tasub veresoonte tervist tugevdada juba siis, kui ühtegi kaebust veel ei esine.
Igapäevased toiduained, mis aitavad veresooni kaitsta
Magneesiumirikkad teraviljad
Toitumisspetsialist Bartek Kulczynski juhib tähelepanu teraviljale, mis võib ateroskleroosi arengut aeglustada. Eriti väärtuslikud on tatar ja odrakruup, sest need on ühed parimad magneesiumiallikad. Magneesiumi seostatakse aeglasema naastude tekke ja parema veresoonte seisundiga.
Selgitatud on, et magneesiumipuudus võib kiirendada ateroskleroosi teket. See toimub suurema trombotsüütide aktiivsuse, veresoonte sisekesta (endoteeli) kahjustuste ning põletikumediaatorite tõusnud tootmise kaudu. Teisisõnu, kui magneesiumi on kehas vähe, muutuvad veresoonte seinad kergemini kahjustatavaks.
Lisaks teraviljale leidub palju magneesiumi ka mitmes teises igapäevases toiduaines. Olulised allikad on kõrvitsaseemned, mandlid, päevalilleseemned, chia seemned ja pruun riis. Neid toite teadlikult menüüsse lisades on oluliselt lihtsam katta organismi igapäevast magneesiumivajadust.
Likopiin ja oomega-3: süda ja veresooned fookuses
Tomat ja likopiin
Teine tähelepanuväärne toiduaine on tomat, täpsemalt selles sisalduv antioksüdant likopiin. Inimeste peal tehtud uuringud on näidanud, et kõrgem likopiinitase veres võib olla seotud ateroskleroosi varaste muutuste vähenemisega. Seetõttu on mõistlik, kui tomat ei jää juhuslikuks lisandiks, vaid jõuab lauale regulaarselt.
Rasvased kalad ja oomega-3 rasvhapped
Suurt rolli mängivad ka oomega-3-rasvhapeterikkad kalad. Kirjeldatud on uuringut, kus eikosapentaeenhappe (EPA) tarvitamisel ei täheldatud üksnes haiguse progresseerumise pidurdumist, vaid ka aterosklerootiliste naastude lokaalse mahu vähenemist.
Rohkelt EPA-d leidub näiteks heeringas, makrellis, lõhes, sardiinides ja vikerforellis. Nende kalade regulaarne söömine aitab toetada nii südame kui ka veresoonte tervist.
Fermenteeritud soja, mis üllatas teadlasi
Veel üks eriline toiduaine on Jaapani köögist tuntud fermenteeritud sojapoad – natto, mis on meie piirkonnas märksa vähem levinud. Natto sisaldab ensüümi nattokinaas, mida seostatakse tugeva toimega just aterosklerootiliste naastude suhtes. Seda ühendit peetakse natto üheks peamiseks eeliseks tervise seisukohalt.
Eksperdi sõnul oli sagedasem natto tarvitamine seotud naastude vähenemisega osal uuritud patsientidest. Mõju täheldati ligikaudu kahel kolmandikul uuritavatest, mis viitab märkimisväärsele potentsiaalile. See ei tähenda imevahendit, kuid näitab hästi, kui tugev võib olla ühe õigesti valitud toiduaine mõju.
Ateroskleroosi ennetus algab taldrikult
Ateroskleroosi ennetamine algab lihtsatest ja teadlikest igapäevavalikutest. Magneesiumirikkad teraviljad ja seemned, tomatis sisalduv likopiin, oomega-3-rasvhapeterikkad kalad ning fermenteeritud soja moodustavad tugeva toitumusliku vundamendi veresoonte kaitseks.
Mida varem need toiduained muutuvad püsivaks harjumuseks, seda suurem on võimalus vältida haigust, mis areneb aastaid vaikselt ja märkamatult.
