Kohv on üks levinumaid igapäevase rutiini osi. See äratab, aitab keskenduda ja annab lühikeseks ajaks energiasutsu. Paljude jaoks ei ole see pelgalt jook, vaid rituaal, emotsionaalne tugi või väike sotsiaalne paus. Ent üsna märkamatult võib ühe tassi piir muutuda kolmeks, neljaks või enamaks.
Kui rituaalist saab sõltuvus
Sel hetkel hakkab keha juba saatma signaale – kuid nendesse ei pruugita alati tõsiselt suhtuda. On inimesi, kes ütlevad, et ilma kohvita ei suuda nad päeva alustada, tunnevad end halvasti või muutuvad isegi ärritunuks. Sageli peidetakse selline sõltuvus veendumuse taha, et “kõik ju teevad nii” ja et selles ei ole midagi halba.
Tegelikkus on see, et organism ei ole loodud pidevaks stimuleerimiseks. Kui kohvikogus ületab mõistlikud piirid, hakkab keha reageerima. Teie võite neid signaale nimetada lihtsalt väsimuseks või närvilisuseks, kuid tegelikult annavad need märku, et piir kasu ja kahju vahel on väga õhuke. Kui märkate juba teatud sümptomeid, tähendab see üht: kohv ei aita enam, vaid segab.
Kuidas ära tunda, et kohvi on liiga palju?
Esimene märk on kiirenenud südametegevus. Kui tunnete pärast teist või kolmandat tassi, et süda lööb tavapärasest kiiremini, on see keha otsene reaktsioon stimulatsioonile. Mõnel inimesel võib see põhjustada isegi ebameeldivat ärevustunnet või paanikahooge, kuigi tegelik põhjus peitub kohvitassis, mitte igapäevamuredes.
Teine selge sümptom on unetus. Kui olete õhtul endiselt liiga erksad, ei suuda uinuda või ärkate öösel sageli üles, kuigi viimane tass sai joodud alles pärast lõunat, on see märk, et teie organism ei tule kofeiini lagundamisega piisavalt kiiresti toime. Teatud juhtudel võib selle mõju kesta kuni 10 tundi.
Kolmas, sageli tähelepanuta jääv reaktsioon on seedehäired. Kofeiin suurendab maohappesust ning kui juua kohvi tühja kõhuga või liiga sageli, võib tekkida kõrvetisi, kõhuvalu või üldist ebamugavustunnet. Nii annab organism märku, et talle on seda juba liiga palju.
Kus jookseb piir – kui palju on veel ohutu?
Kuigi igaühe tundlikkus on erinev, loetakse üldiselt turvaliseks piiriks kuni 400 mg kofeiini päevas. See vastab ligikaudu neljale tavalisele tassile kohvile. Kuid see ei tähenda, et selline kogus sobib kõigile.
Kui olete kofeiini suhtes tundlikum, põete kõrget vererõhku või magate halvasti, võib juba kaks tassi olla teie jaoks liiast. Samuti tasub meeles pidada, et kofeiin ei peitu ainult mustas kohvis. Seda leidub ka:
- rohelises ja mustas tees,
- šokolaadis,
- energiajookides,
- mõnes külmetus- ja peavaluravimis.
Kõike kokku arvestades tarbitakse päevas sageli palju rohkem kofeiini, kui endale teadvustatakse.
Kui soovite siiski kohvi maitset või rituaali säilitada, tasub kofeiini hulka vähendada järk-järgult – valida lahjem kohv, väiksem kogus või asendada osa tassidest kofeiinivaba variandiga. Nii ei ole muutus järsk, kuid keha saab märkimisväärselt kergemini hingata.
Mida ütleb keha, kui kohvikogus väheneb?
Esimestel päevadel võite tunda end jõuetuna, teil võib valutada pea ning keskendumine võib olla raskem. See on normaalne – organism on harjunud pideva ergutiga. Kuid juba mõne päeva või nädala pärast märkate tõenäoliselt:
- paremat unekvaliteeti,
- rahulikumat südamerütmi,
- stabiilsemat meeleolu,
- paremat seedimist.
Lisaks suureneb ka päris, loomulik energiavarustatus. See võib tunduda vastuoluline – kuidas olla ilma kofeiinita energilisem? Tegelikult annab kohv vaid lühiajalise tõuke, millele järgneb väsimuse “auk”. Kui vähendada sõltuvust sellest tsüklist, jaotub energia päeva jooksul ühtlasemalt.
Millal peaks muret tundma?
On aeg järele mõelda, kui märkate, et:
- ei suuda hommikut alustada ilma topeltespressota,
- joote kohvi ka õhtul, et “pea töötaks”,
- vajate päeva jooksul viis või enam tassi,
- käed hakkavad värisema või meeleolu kõikub järsult.
See ei tähenda, et kohv ise oleks halb. Kohvil võib olla ka kasulikke omadusi – see ergutab ajutegevust, toetab sportimisel ning sisaldab antioksüdante. Kuid kohvist ei tohiks saada püsiv “ellujäämisvahend”.
Kohvi roll võiks olla toetada, mitte varjata väsimust, mille tegelikud põhjused peituvad mujal – une puudumises, liigses stressis, ebatervislikus elurütmis või tasakaalust väljas toitumises.
