Sügise saabudes kogevad paljud inimesed vähenenud energiataset, unisust, halvenenud tuju ja üldist nõrkust. Lühemad päevad ja väiksem päikesevalguse hulk mõjutavad meie organismi ning nende muutuste suhtes on eriti tundlikud eakad.
Kuigi sageli on see loomulik reaktsioon aastaajale, võivad sellised sümptomid mõnikord olla ka tõsisemate terviseprobleemide algus. Sügisväsimus võib ilmneda isegi neil, kes tavapäraselt tunnevad end hästi.
Vähenenud aktiivsus ning muutused toitumises ja unerežiimis viivad tihti halvenenud enesetundeni. Oluline on osata eristada, millal on tegu vaid ajutise kohanemisega lühemate päevadega ja millal märgiga, et tuleks pöörduda arsti poole.
Eakamad inimesed kogevad neid muutusi tugevamalt, sest nende ainevahetus on aeglasem ja organism taastub kauem. Seetõttu tasub oma enesetunnet teadlikult jälgida ning reageerida aegsasti, kui sümptomid kestavad kauem kui paar nädalat.
Miks sügisel energiat napib?
Sügisel saab meie organism vähem päikesevalgust, mistõttu toodetakse rohkem „unehormooni“ melatoniini ja vähem serotoniini, mis parandab meeleolu. Selle tulemusena tunneme end sagedamini väsinuna ja vähem motiveerituna. Külmad ilmad ja lühemad päevad soodustavad ka rohkem kodus olemist ning vähesem liikumine kahandab energiat veelgi.
Energialangusele aitavad kaasa ka muutused toitumises. Jahedamal ajal sööme tihti toekamalt, kuid tarbime vähem värskeid puu- ja köögivilju. Nii võib organismis tekkida oluliste vitamiinide puudus, eriti D-vitamiini, raua ja magneesiumi nappus. Nõrgenenud immuunsüsteem koormab keha täiendavalt ning väsimus tekib kiiremini.
Millal on tegu tavalise väsimuse, millal haigusega?
Tavaline hooajaline väsimus kujuneb järk-järgult ning möödub tavaliselt paari päeva jooksul, kui saab piisavalt puhata, jalutada värskes õhus või paremini magada. See võib küll energiat vähendada, kuid ei takista igapäevaste toimetuste tegemist.
Kui väsimus ei taandu ka pärast head und, lisanduvad pearinglus, õhupuudus, südamepekslemine või kaalulangus, on see juba selge ohumärk ja vaja pöörduda arsti poole. Murettekitavad sümptomid on ka püsiv isutus, mäluhäired või meeleolukõikumised, mis kestavad üle kahe nädala.
Võimalikud põhjused ja vitamiinipuudus
Pikaajalise väsimuse sagedane põhjus on vitamiinide ja mineraalainete puudus. Sügis- ja talveperioodil, mil päikesevalgust on vähe, napib meil D3-vitamiini, mis on väga oluline lihaste, luude ning ka meeleolu jaoks. Raua või B12-vitamiini vaegus võib põhjustada kehvveresust, mis avaldub nõrkuse ja kahvatu nahana.
Magneesiumi ja kaaliumi puudus tekitab lihastõmblusi ja ärevust, häirunud kilpnäärme talitlus aeglustab ainevahetust. Need muutused võivad algul jääda märkamatuks, kuid viivad tasapisi püsiva kurnatuseni. Seepärast tasub teha vereanalüüsid, et kontrollida, kas oluliste ainete tase on normis.
Kuidas sügisel jõuvarusid taastada?
Liikumine on üks lihtsamaid viise energia taastamiseks. Igapäevane jalutuskäik, kerge võimlemine või venitusharjutused parandavad vereringet ja tuju. Juba paarkümmend minutit õues viibimist päevas võib enesetunnet märgatavalt parandada.
Väga oluline on ka tasakaalustatud toitumine. Sügisel tasub süüa rohkem köögivilju, täisteratooteid, kala ja pähkleid. Need toidud annavad pikaajaliselt energiat ning toetavad immuunsüsteemi. Maiustused ja kiired süsivesikud tasub võimalusel asendada puuviljade või meega.
Lisatugi organismile
Septembrist aprillini on mõistlik tarvitada D3-vitamiini toidulisandina, sest selle loomulik süntees nahas praktiliselt peatutub. Abiks võivad olla ka magneesium ja B-grupi vitamiinid, mis toetavad närvisüsteemi ja aitavad paremini pingega toime tulla. Enne toidulisandite kasutamist on siiski soovitatav konsulteerida arsti või apteekriga.
Väga tähtis roll on samuti valgusel. Igapäevane vähemalt poole tunni pikkune viibimine väljas – ka pilvise ilmaga – parandab meeleolu. Kui loomulikust valgusest ei piisa, võib kasutada spetsiaalset päevavalgust imiteerivat lampi, mis aitab võidelda sügisese apaatiaga ja leevendada unehäireid.
Rahu ja puhkus – tervise vältimatu tingimus
Kvaliteetne uni on hädavajalik energia taastamiseks. Eakamad inimesed peaksid püüdma minna magama iga päev samal ajal, vältima hiliseid koosviibimisi ning hoolitsema selle eest, et magamistuba oleks hästi õhutatud ja pime. Uinumisele aitavad kaasa rahustav taimeteed või vaikne, lõõgastav muusika.
Sügisväsimus ei ole enamasti ohtlik, kuid tähelepanuta jätmisel võib sellest saada märk tõsisemast terviseprobleemist. Kui jõud raugeb, keskendumine on raske või kaob isu, on mõistlik pöörduda arsti poole. Sageli aitab juba üks lihtne vereanalüüs aegsasti haigust märgata ning taastada elurõõmu ja energiataseme.
