Teadlased märgivad, et Lõuna-Atlandi kohal asuv nõrgenenud Maa magnetvälja piirkond laieneb ning kujutab üha suuremat ohtu nii satelliitidele kui ka astronautidele. Üle kümne aasta töötanud Swarm-satelliitide mõõtmised näitavad, et nn Lõuna-Atlandi anomaalia on viimastel aastatel oluliselt kasvanud.
Anomaalia suurenedes kasvab ka kosmilise kiirguse hulk, mis pääseb Maa ümber tiirlevate tehissatelliitide ja muu tehnika lähedusse. Arvutused näitavad, et see nõrga magnetvälja tsoon on paisunud nii suureks, et selle pindala on peaaegu poole mandrilise Euroopa suurune.
Muutused Maa magnetväljas paljastavad keeruka sisemuse
Samas on Kanada kohal asuv eriti tugeva magnetvälja piirkond kahanenud, kuid Siberi kohal paiknev tugev väli on suurenenud. Sellised ebaühtlased muutused viitavad keerukatele protsessidele Maa sügavustes ning sunnivad teadlasi ümber hindama seniseid magnetvälja arengustsenaariume.
Uurimuse autorid rõhutavad, et kuigi niisugused muutused olid üldjoontes ootuspärased, on äärmiselt oluline need täpsete mõõtmistega kinnitada. Maa magnetväli muutub pidevalt ning ilma järjepideva seireta on raske mõista pikaajalisi suundumusi. Mida paremini mõistame, kuidas magnetväli käitub, seda täpsemalt saame kaitsta nii orbiidil olevat tehnikat kui ka inimesi.
Maa magnetväli ja selle roll elu kaitsmisel
Arvatakse, et Maa magnetvälja tekitab sügaval meie jalge all asuv vedelast rauast väline tuum, mille liikumine genereerib võimsa, ent nähtamatu kilbi. See magnetiline kilp suunab kõrvale ohtlikud laetud osakesed, mis lähtuvad Päikesest, ning kaitseb seeläbi elu Maa pinnal. Sama protsessi kõrvalmõjuna näeme kõrgetel laiustel kauneid virmalisi.
Magnetväli ulatub kaugele kosmosesse ja toimib justkui kaitsekupplina ümber meie planeedi. Seetõttu on enamik satelliite ja ka Rahvusvaheline kosmosejaam vähemalt osaliselt kaitstud kahjuliku kiirguse eest. Lõuna-Atlandi anomaalia piirkonnas on see kaitse aga märgatavalt nõrgem, mistõttu seal tiirlevad seadmed puutuvad kokku palju intensiivsema kiirgusvooga.
Selles tsoonis on magnetvälja tugevus üks väiksemaid kogu Maal ning viimastel aastatel on see veelgi vähenenud. Teadlaste hinnangul on nõrga magnetvälja ala kasvanud ligikaudu ühe protsendini Maa kogu pinnast. Samal ajal on põhja poolkera kohal täheldatud ootamatuid erinevusi, mille põhjuseid ei ole veel täielikult mõistetud.
Riskid satelliitidele ja astronautidele
Mida nõrgem on magnetväli Lõuna-Atlandi kohal, seda sagedamini puutub satelliitide elektroonika kokku suure energiaga osakestega. See võib põhjustada lühiajalisi rikkeid, andmevigu või koguni püsivaid kahjustusi. Seetõttu peavad insenerid kavandama missioone nii, et seadmed oleksid lisakaitstud kiirguse mõju eest.
Lõuna-Atlandi anomaaliast üle lendavad astronaudid saavad samuti suurema kiirgusdoosi. Pika aja jooksul võib see suurendada DNA kahjustuste ja vähiriskide tõenäosust, isegi kui viibimine orbiidil kestab vaid mõne kuu. Seepärast hinnatakse nende lennutrajektoore ja viibimisaja pikkust väga hoolikalt ning kasutatakse täiendavaid kaitsemeetmeid, et vähendada terviseriske miinimumini.
Tulevikuprognoosid ja magnetvälja pikaajalised muutused
Tähtis on märkida, et praegune uuring ei näita lähenevat järsku magnetvälja polaarsuse ümberpöördumist – nähtust, mis on Maa geoloogilises minevikus aset leidnud korduvalt. Teadlaste arvates on tegemist pigem kümnete või isegi sadade aastate pikkuste kõikumistega, mis on seotud vedela metalli liikumisega Maa tuumas.
Järjepidevad, kõrge kvaliteediga mõõtmised aitavad neid sügaval planeedi sisemuses toimuvaid protsesse paremini mõista ning on hädavajalikud, et ette valmistada turvalisemaid kosmosemissioone tulevikus ja kaitsta seeläbi nii tehnoloogiat kui ka inimesi.
