Lapse ülalpidamise küsimused on peresuhetes ühed kõige tundlikumad. Need tekitavad sageli pinget mitte ainult vanemate vahel, vaid ka kohtutes, sest otsused sõltuvad paljudest teguritest – alates rahalisest olukorrast kuni igapäevaelu muutusteni.
Kuigi vanemate kohustus hoolitseda oma laste eest on iseenesestmõistetav, sunnivad elumuutused, kasvavad vajadused või muutunud finantsseis tihti uuesti küsima: kas kunagi määratud elatisraha suurus vastab endiselt tegelikule olukorrale?
Lapse ülalpidamine – muutuv, mitte püsiv kohustus
Advokaadibüroo Glimstedt vanemjurist Markas Dobrovolskis rõhutab, et elatise suurus ei ole püsiv ega muutumatu – seda saab ja tulebki vajadusel korrigeerida, kui muutuvad lapse vajadused või vanemate võimalused.
„Elatis ei ole ühekordne kohustus, vaid elav protsess. Lapsed kasvavad, nende vajadused muutuvad ja seetõttu peab muutuma ka elatise suurus,“ selgitab jurist.
Millal saab elatist suurendada?
Tsiviilseadustiku järgi võib kohus elatise suurust suurendada või vähendada, kui pärast otsuse tegemist on oluliselt muutunud kas vanemate rahaline olukord või lapse vajadused. Näiteks:
- lapsel on tekkinud lisakulud seoses tervisega või õpingutega;
- laps on hakanud osalema kallimates huvitegevustes või õppeprogrammides;
- üks vanematest on kaotanud töö või jäänud pikemalt haigeks.
„Kohus hindab alati mõlema poole olukorda – mitte ainult vanemate sissetulekuid, vaid ka lapse tegelikke vajadusi. Kõiki lapsega seotud vaidlusi lahendades lähtutakse esmajoones lapse huvidest,“ rõhutab M. Dobrovolskis.
Lapse vajadused suurenevad objektiivselt koos vanusega – juurde tulevad kooliga, hobidega ja tervisega seotud kulud. Seetõttu on juristi sõnul loomulik, et elatis, mis määrati siis, kui laps oli kolmeaastane, ei saa enam olla piisav, kui ta on kuueteistkümnene. Erandiks on olukord, kus lapsel oli kolmeaastaselt erivajadus, mis aja jooksul kadus. Iga olukorda hinnatakse individuaalselt.
„Uued lapse vajadused – lisõpe, huviringid, tervisekulud – võivad olla alus elatise suurendamiseks. Kohus lähtub reaalsest olukorrast: kui palju maksab lapse igapäevaelu praegu, mitte mitu aastat tagasi,“ selgitab M. Dobrovolskis.
Millal võib elatist vähendada?
Elatise vähendamine võib kõne alla tulla juhul, kui vanema rahaline olukord on halvenenud. Näiteks:
- kaotatakse töö või väheneb oluliselt sissetulek;
- tervis halveneb sedavõrd, et töövõime väheneb;
- tekivad uued ülalpeetavad lapsed või teised ülalpidamist vajavad isikud.
Juristi sõnul ei tähenda see aga sugugi, et iga uus rahaline kohustus õigustaks elatise vähendamist.
„Kui inimene võtab eluasemelaenu, näitab see reeglina, et tal on piisavalt sissetulekut sellise kohustuse teenindamiseks ning ta soetab kinnisvara. Oluline on meeles pidada, et lapse huvid on esikohal. Ainuüksi võlad ei tähenda, et kohus vähendab elatise suurust. Suuremat elatuskoormust ei saa ilma mõjuva põhjuseta teisele vanemale üle kanda,“ selgitab jurist.
Indekseerimine ei asenda tegelike vajaduste hindamist
Kuigi riik näeb ette, et igakuiselt makstav elatis indekseeritakse hinnatõusu järgi, ei kajasta see alati tegelikku olukorda. Kui lapse vajadused on oluliselt kasvanud, võivad vanemad taotleda elatise suurendamist ka siis, kui seda on juba indekseeritud.
Alates 1. jaanuarist 2025 on laste riiklik toetus 122,50 eurot kuus. See summa aga ei saa asendada vanemate ülalpidamiskohustust.
„Riiklik toetus on lisatoetus, mitte põhjus kohtu määratud elatist vähendada. Kui vanemate rahaline olukord seda võimaldab, peavad nad tagama lapsele enamat kui pelgalt miinimumtasemel toimetuleku,“ rõhutab M. Dobrovolskis.
Elatis ei ole formaalsus, vaid lapse heaolu tagatis
Enne kohtu poole pöördumist elatise suuruse muutmiseks tuleb läbida kohustuslik lepitusmenetlus, mis on ette nähtud Leedu Vabariigi mediatsiooniseadusega. Kohustusliku mediatsiooni eesmärk on aidata vanematel jõuda kokkuleppele rahumeelselt ning vältida pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi.
M. Dobrovolski sõnul ei ole elatisküsimused pelgalt rahalised vaidlused – need on lapse heaolu ja vanemliku vastutuse küsimused.
„Elatise muutmine ei peaks olema võitlus vanemate vahel. See on vahend, et tagada lapsele see, millele tal on tegelike elutingimuste põhjal õigus. Kohtud juhinduvad elatise muutmise otsuste tegemisel alati lapse parimatest huvidest,“ võtab advokaadibüroo Glimstedt jurist teema kokku.
