Uus uuring on paljastanud ootamatu tõiga, mis võib muuta meie arusaama seni kehtinud soovitustest füüsilise aktiivsuse kohta. Selgus, et meestel on vaja peaaegu kaks korda rohkem kehalist koormust kui naistel, et saavutada samasugune südamehaiguste riski vähenemine. See seab kahtluse alla aastaid kehtinud juhised ning arusaama sellest, kuidas füüsiline koormus mõjutab eri keha süsteeme.
Uuring: kümned tuhanded osalejad ja täpne mõõtmine
Uuringus kandsid rohkem kui 85 000 Ühendkuningriigi elanikku nädal aega aktiivsusmonitore. Nende tervist jälgisid teadlased ligikaudu kaheksa aastat. Selline lähenemine võimaldas väga täpselt hinnata inimeste tegelikku igapäevast liikumisaktiivsust, ilma et peaks tuginema ebamäärastele mälestustele või enesehinnangule.
Tulemused näitasid märkimisväärseid erinevusi meeste ja naiste vahel. Naised, kes liikusid nädalas umbes neli tundi mõõduka kuni tugeva intensiivsusega, vähendasid oma koronaarse südamehaiguse riski ligikaudu 30%. Meestel oli samasuguse tulemuse saavutamiseks vaja umbes samaväärset koormust.
Teadlaste selgitus: rolli mängib bioloogia
Miks saavad naised justkui sama koormuse juures kiiremini kasu? Teadlased toovad esile mitu bioloogilist põhjust.
Esiteks on naiste organismis tavaliselt rohkem östrogeeni – hormooni, millel on oluline mõju nii südame tegevusele kui ka ainevahetusele. Östrogeen:
- parandab veresoonte talitlust;
- aitab kehal vastupidavuskoormuse ajal tõhusamalt kasutada rasvu energiaallikana;
- toetab südame-veresoonkonna kaitset pikema aja jooksul.
Teiseks on naiste lihastes sagedamini ülekaalus aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud, mida iseloomustab suur vastupidavus. Selline lihastüüp sobib eriti hästi pikemaajaliseks mõõduka intensiivsusega liikumiseks, mida tervisespetsialistid enim soovitavad. See aitab selgitada, miks naised saavad sama koormuse juures kiiremini ja suuremal määral kasu südame tervisele.
Samas rõhutab uuring, et mida rohkem liikumist nädalas, seda väiksem südamehaiguste risk nii meestel kui naistel. Peamine erinevus seisneb selles, et mehed vajavad sama riski vähenemise saavutamiseks suuremat kogusummas füüsilist koormust.
Mida see tähendab kehtivatele soovitustele?
Praegu kehtivad Maailma Terviseorganisatsiooni ja paljude teiste asutuste liikumissoovitused on meeste ja naiste jaoks ühesugused. Uued andmed panevad aga küsima, kas need ühtsed soovitused on tõesti kõigile võrdselt täpsed ja tõhusad.
Pikki aastaid tehti enamik teadusuuringuid peamiselt meesosalejatega, mistõttu eeldati, et samad tulemused kehtivad ka naiste kohta. Nüüd on üha selgem, et sama koormuse mõju võib eri sugudel märgatavalt erineda.
See on oluline ka südame taastusravi programmide puhul, kus meestele ja naistele seatakse sageli sarnased eesmärgid ja koormusplaanid. Värske uuring viitab, et tõhusam oleks läheneda personaalsemalt ning arvestada nii soo kui ka individuaalse terviseseisundi ja koormustaluvusega.
Praktiline järeldus: liigu nii palju kui võimalik
Üldine sõnum jääb siiski samaks: liikumist ei saa südame tervise seisukohalt üle hinnata. Soovitatakse püüelda vähemalt 150 minuti mõõduka intensiivsusega kehalise aktiivsuse poole nädalas – kui tervis ja olud seda võimaldavad.
Naistele võib see kogus anda veelgi suuremat kasu, kui seni arvati, ning toetada tõhusamalt südame-veresoonkonna tervist.
Meestele võib sama soovituse ületamine – näiteks lisaminutid või -tunnid igal nädalal – tuua kaasa märgatava lisatulu südame tervisele ja südamehaiguste riski vähenemisele.
Kokkuvõttes kinnitab uuring, et iga lisaminut liikumist loeb, kuid optimaalne kogus ja mõju võivad naistel ja meestel erineda. Seetõttu võiks tulevikus rohkem rõhku panna isiklikule, vajadustest lähtuvatele liikumissoovitustele, mitte ainult ühtsetele üldistele normidele.
