Uusim andmeanalüüs, mis tehti kosmosesondi „Cassini“ instrumentide abil, on toonud päevavalgele muljetavaldava avastuse: Saturni kaaslase Enceladose purskuvatest jääjoastest leiti uusi orgaanilisi ühendeid.
Teadlaste hinnangul pärinevad need ained paksu jääkihi all peituvast ookeanist, mis omakorda tugevdab hüpoteesi, et see väike kuu võib olla elule sobiv keskkond. „Enceladose joast leidsime rikkaliku valiku erinevaid orgaanilisi ühendeid,“ selgitab Washingtoni ülikooli teadlane Fabien Klenner, üks uuringu autoritest.
„On hämmastav omada selgeid tõendeid mitmesuguste orgaaniliste ühendite kohta maailmast, kus on olemas vedel vesi. Tundub, et Enceladosel on kõik tingimused eluks sellisel kujul, nagu meie seda tunneme.“ Tulemused avaldati ajakirjas Nature Astronomy ning neid peetakse üheks olulisemaks viimaste aastate avastuseks Maast väljaspoolse elu otsingutes.
Jää all peituv ookean
1997. aastal startinud kosmosesond „Cassini“ tiirles aastaid Saturni ümber ning tegi mitu lähedast ülelendu Enceladose kohal. Just nende missioonide abil õnnestus lahendada kaks kaua vastuseta püsinud mõistatust: miks on Saturnil õhuke, ent tohutu „E“-rõngas ning mis põhjustab Enceladose erakordset heleduse.
Selgus, et kuud katab umbes 25–30 kilomeetri paksune jääkiht, mille all lainetab globaalne soolane ookean. Kuu lõunapooluse piirkonnast paiskuvad kosmosesse muljetavaldavad jää- ja veeaurupursked, mis toidavadki Saturni „E“-rõngast.
Juba varem avastas „Cassini“ kosmilise tolmu analüsaator (CDA) nendes jääosakestes orgaanilisi ühendeid ja teisi elu „ehituskive“. Uusimad mõõtmised andsid aga veelgi täpsema ja detailsema pildi.
Võimalikud elu jäljed jää all
Uuringu juhi, Berliini Vaba Ülikooli teadlase Nozair Khawaja sõnul leidub Enceladose ookeani põhjas suure tõenäosusega hüdrotermilisi allikaid – kohti, kust kuum vesi pressib pinnases olevatest pragudest välja, sarnaselt Maa ookeanide sügavikes leiduvatele allikatele. „On viiteid, et just sellistes keskkondades võis Maa peal elu alguse saada,“ märgib ta.
Viimase lähedase ülelennu ajal kogus „Cassini“ osakesi, mis olid vaid mõned minutid varem veel Enceladose ookeanis. Nendest leiti uusi ühendeid, sealhulgas estreid, alkeene ja eetreid. „Oluline on, et estrid ja eetrid on lipiidide koostisosad, lipiidid aga on rakkude membraanide võtmeelemendid – ilma nendeta poleks elu võimalik,“ selgitab F. Klenner.
Mis saab edasi?
„Cassini“ missioon lõppes 2017. aastal, kuid selle käigus kogutud andmed pakuvad endiselt uusi avastusi. NASA planeerib juba järgmisi uurimisprojekte – näiteks suundub Jupiteri kuu Euroopat, millel on samuti jää all peituv ookean, uurima sond „Europa Clipper“.
F. Klenner rõhutab, et kaugeltki kogu „Cassini“ andmestik pole veel läbi töötatud. „See on hämmastav – ka aastaid pärast missiooni lõppu õpime me sellest endiselt uusi asju. CDA andmete sees peitub veel palju saladusi ning ma ootan suure huviga, mida need järgmisena paljastavad.“
Encelados kujuneb üha olulisemaks sihtmärgiks kosmoseuuringutes. Seal on olemas vedel vesi, energiaallikad ja orgaanilised ühendid – kolm võtmetegurit, mida peetakse elu tekkeks hädavajalikuks. Kui uued leiud kinnitust leiavad, võib see olla esimene tõsiseltvõetav vihje, et elu meie Päikesesüsteemis ei piirdu ainult Maaga.
